Väliskaubandus- ja IT-minister, rahandusminister, riigihalduse minister, majandus- ja taristuminister, Eesti Posti AS nõukogu.
Lugupeetud ministrid ja Eesti Post AS nõukogu!
Postiteenus kuulub koos teiste inimestele igapäevaselt vajalike teenustega üldhuviteenuste hulka Euroopa Liidu mõistes. Selle kohta kehtib Euroopa üldhuviteenuste kvaliteediraamistik, mis seab eesmärgiks tagada kõigile Euroopa kodanikele ligipääs kvaliteetsetele ja taskukohastele üldhuviteenustele.
Kvaliteediraamistikku aktsepteerides on Eesti võtnud endale kohustuse tagada üldhuviteenuste toimivuse riigis.
Postiteenuste osutamist Eestis reguleerib postiseadus. See puudutab muuhulgas nii universaalse postiteenuse osutamist kui perioodiliste väljaannete edastamist. Seaduse § 36 1 lg 1 kohaselt on universaalse postiteenuse osutajal kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning § 36 1 lg 2 kohaselt tuleb perioodilise väljaande saajale kättetoimetamine tagada kuuel päeval nädalas üks kord päevas.
Universaalset postiteenust Eestis osutab praegusel hetkel Konkurentsiameti väljastatud loa alusel Eesti Post AS (Omniva), milline on 100% riigile kuuluv äriühing. Postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet samuti Konkurentsiamet. Valdkonna toimivuse eest vastutab aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes eraldab ka riigieelarvelisi toetusi valdkonnas, nt sihtotstarbeline toetus perioodiliste väljaannete edastamiseks.
2019. aasta talve- ja kevadperioodil ei ole Raplamaa kohalike omavalitsuste hinnangul Eesti Post AS suutnud täita talle seaduse ega lepingutega pandud kohustusi, eriti perioodiliste väljaannete edastamisel. Kui seadus nõuab väljaannete edastamist kuuel päeval nädalas, siis Raplamaal seda nõuet ei suudetud täita. Tihti on perioodika kojukanne toimunud vaid viiel päeval nädalas ja on piirkondi, kus tellitud perioodika jõudis 2019. aasta talvel-kevadel ainult 2-3 korda nädalas tellijate postkastidesse. Pretensioone laekus hulgaliselt nii omavalitsustele kui ajalehe Raplamaa Sõnumid aadressile kogu Raplamaalt. Ajalehe hinnangul on tellijate poolt lõpetatud tellimuste näol neile tekitatud kahju läbi väljaande ebaregulaarse ja hilinenud edastamise postiteenuse osutaja poolt.
Kujunenud keerulise olukorra arutamiseks kohtusid Raplamaa kohalikud omavalitsused 21. märtsi 2019 ROL Täiskogu istungi raames Eesti Post AS esindajatega.
Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp ja teised Eesti Post AS esindajad selgitasid, et Rapla maakonnas ja Harjumaa Jõelähtme piirkonnas on 2019. aasta esimestel kuudel tõepoolest olnud tõsised probleemid posti kojukandega, sh perioodiliste väljaannete edastamisega. Põhjusena toodi esile töötajate vigastused, mis osaliselt seotud teede libedusega, samuti Tallinna ümbruse tingimustes liiga madal palgatase, probleemid postkastide tähistamisega. Eesti Post AS katab kommunikatsioonijuhi sõnul postiteenuste kahjumi küll teiste äriteenuste kasumiga, kuid ettevõtte üldised kasuminäitajad on madalad, mis ei võimalda jätkusuutlikku tegevust ega vajalikke investeeringuid.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu liikmed ootasid Eesti Post AS poolt kahe nädala jooksul olukorra normaliseerimist postiside valdkonnas Raplamaal. Kuna selle ajaperioodi jooksul ei õnnestunud saavutada olulist edasiminekut, siis otsustasid omavalitsused ühiselt osundada tekkinud probleemidele ja ootavad postiside kohtade otsuseid langetavate ametkondade poolt pikemaajalisi lahendusi, kuna meie arvates ei ole nimetatud probleemid ajutised, vaid nende juured on sügavamal.
Raplamaa kohalike omavalitsuste hinnangul ei saa Eesti Post AS esitatud põhjendusi teenuse ebapiisava kvaliteedi osas lugeda piisavaks. Need ei ole sellised, mida saaks käsitleda postiseaduse mõistes postisaadetise kättetoimetamist võimatuks muutvate asjaoludena ega ka vääramatu jõuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Post AS vahelise perioodiliste väljaannete edastamiseks eraldatud sihtotstarbelise toetuse andmise lepingu mõistes.
Samas teadvustavad Raplamaa kohalikud omavalitsused probleeme, mis on Eesti Post AS ees seoses muudatustega majanduskeskkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Raplamaa kohalikud omavalitsused ootavad, et vastutavad ametkonnad ja Eesti Post AS nõukogu suhtuvad suurema vastutustundega postiteenuse tõrgeteta tagamise vajadusse ning võtavad kasutusele meetmed riskide hajutamiseks ja teenuse toimepidevuse tagamiseks.
Meile kättesaadavatel andmetel, mis pärinevad mh Eesti Post AS majandusaasta aruannetest (2018. aasta aruanne ei ole avalikult kättesaadav), saadakse riigilt iga-aastast toetust perioodiliste väljaannete edastamiseks üle 1,2 miljoni euro (2016 – 1 262 tuhat EUR, 2017 – 1 253 tuhat EUR). Samade allikate kinnitusel maksis Eesti Post AS 2016. aastal dividendidena välja 1 300 tuhat eurot ja 2017. aastal – 1 339 tuhat eurot.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu liikmed on seisukohal, et kujunenud olukorras, kus riigile kuuluv äriühing ei ole võimeline end varustama piisaval määral kõrgelt motiveeritud tööjõuga ega oma piisavat paindlikkust toime tulla riskide maandamisega, ei ole riigil moraalset õigust võtta välja dividende sellises mahus nagu seda praegu tehakse. Kuni postiteenust ei suudeta piisaval tasemel rahastada, et tagada selle jätkusuutlikus ja seadusega pandud kohustustuste täitmine, on kasumi väljavõtmine dividendina regionaalpoliitiliselt täiesti vastuvõetamatu. Teeme ettepaneku seda arvestada uue riigieelarve kokkupanekul ning vajadusel ka järgnevatel aastatel. Samuti on meie hinnangul vajalik tõhusam järelevalve postiseaduse nõuete täitmise üle.
Raplamaa Omavalitsuste Liit
