Eriolukorra ajal soovitatakse palju looduses ringi liikuda ja teistest
inimestest eemale hoida. See on aga suurepärane võimalus loodusvaatlusi
tehes huvitavaid tegevusi vajalikega ühendada, sest vabatahtlike poolt
tehtud vaatlused on looduse seires väga olulised. Abiks on igasugused
loodusvaatlused, kuid varakevadel ootame eriti oravate vaatluste
informatsiooni.
Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on looduses käimine
paljude inimeste meelistegevus, ent tasub ka päriselt kohal olla ja
loodust märgata. Eriti varakevadel kui loodus tärkama hakkab ja praegu
riigis kehtestatud eriolukorra ajal on mitmed loodus- ning spordirajad
muutunud tohutult populaarseteks.
Enamasti ei teadvustata aga seda, et tegelikult on igasugune looduse või
loomade märkamine samal ajal ka looduse vaatlemine, millel võib olla
vägagi praktiline kasu. Küsimus on selle informatsiooni kätte saamises
ja süstematiseerimises.
“Iga looduses huvitunult ja lahtiste silmadega ringi käiv inimene
Keskkonnaagentuuri jaoks justkui keskkonnainfot koguv sensor ja selle
informatsiooni koondamiseks oleme loonud Loodusvaatluste andmebaasi
(LVA) ja vastava rakenduse,” rääkis Ala.
Loodusvaatluste tegemiseks ei pea minema alati sügavale metsa või rappa
– “Loodusvaatlustega võib alustada isegi oma koduaknast või -aiast
ning sellest on eluslooduse seires rohkem kasu, kui esialgu arvata
võiks,“ rääkis Keskkonnaagentuuri imetajate atlase projekti koordinaator
Triin Edovald.
“Näiteks praegu on hea aeg oravate jälgimiseks, aga ilmaolude
kevadisemaks muutudes saab uue stardi ka kahepaiksete vabatahtlik seire.
Samas on vaatlused vajalikud igal ajal, olgu vaadeldavaks siis orav,
kits või toonekurg, keda looduses tihti kohata võib,” ütles Edovald.
Kuigi orav on väga levinud loom ja Loodusvaatluste andmebaasi ning
e-elurikkuse andmekogusse on perioodist 2000-2020 veebruar kantud ligi
750 orava vaatlust, ei kata vaatlused Edovaldi sõnul kogu riiki.
“Näiteks Hiiumaalt ja Järvamaalt on vähe vaatlusandmeid,” lisas ta.
“Orava tunneb iga inimene lihtsasti ära ja me usume, et loom on levinud
ühtlaselt üle Eesti, kuid selle kinnitamiseks vajame me vabatahlike
vaatlejate abi, sest meie teadmised orava leviku kohta ei ole nii
täielikud kui võiks,” rääkis Edovald.
“Inimesed käivad praegu palju jalutamas ja seda kogu perega. Samal ajal
on oravatel jooksuaeg, mistõttu on loomad aktiivsed ja hästi nähtaval.
Lisaks on orav metsloom, keda võib kohata ka linnaparkides ja koduaias
ning nende vaatlemine on lihtne. Seega oleks praegu hea aeg just oravate
vaatlemisega loodusvaatluste andmebaasi sisestamise rakendust tundma
õppida ja teha oma esimene loodusvaatlus,” lisas Edovald.
“Orava vaatluse ülestähendamiseks piisab ka sellest, kui leitakse orava
poolt näritud käbi, pähkel või muu tegevusjälg,“ selgitas Edovald. “Et
vaatlusest kasu oleks, tuleb see sisestada loodusvaatluste andmebaasi ja
selleks ei pea isegi kodust välja minema,” märkis ta.
Alates 2019. aastast käivad Keskkonnaagentuuris tööd Eesti imetajate
atlase koostamisel, mille eesmärgiks on kaardistada kõikide meil vabalt
elavate imetajaliikide levik perioodil 2000-2022. Riiklik seire ja
vabatahtlike poolt esitatavad andmed annavad kokku lõpuks terviklikuma
ülevaate liikide levikust, arvukusest ja rändliikide puhul ka nende
ilmumisest.
Kes soovib vabatahtliku seirega kursis olla, saab liituda Facebookis
grupiga „Vabatahtlik seire“ või anda endast märku Keskkonnaagentuuri
kodulehel https://www.keskkonnaagentuur.ee/vabatahtlikseire
Teostatud loodusvaatlusi saab sisestada kas veebilehel
https://lva.keskkonnainfo.ee/ või tasuta nutitelefoni äpis:
https://lva.keskkonnainfo.ee/?id=1343770484
GRAAFIK: Kes soovib täpsemalt näha oma kodukoha liikide leviku andmeid
või uurida, kus asuvad seire mõttes veel katmata ruudud (graafikul on
kujutatud oravate seire ruudud, valgest ruudust veel vaatlusi ei ole),
saavad seda uurida interaktiivses kaardiloos: http://arcg.is/4jLmP
