8.4 C
Rapla
Reede, 24 sept. 2021

Lindude panus üraskitõrjel võib osutuda karuteeneks

Margus Emberg,
RMK Raplamaa metsaülem

Meedias on väidetud, et linnud hoiavad kuuse-kooreüraskite arvukuse kontrolli all. Enne tuleks siiski selgeks teha, kumba linnud rohkem hävitavad – meie metsi ohustavaid üraskeid või üraskite looduslikke vaenlasi.

Maaülikooli emeriitdotsendi, metsaentomoloog Kaljo Voolmaa sõnul viibib üks üraskipõlvkond puus 8-10 nädalat. Seega on lindudel nende üraskite tõrjeks aega vähe ja linnud ei tee vahet üraskitel ja nende looduslikel vaenlastel, mistõttu võib lindude panus osutuda karuteeneks.
Tsiteerin Kaljo Voolmaad: „Möödunudsuvised üraskipuud järgmisel kevadel enam võimalikele metsakahjureile huvi ei paku. Nende koore alla, kui rähnid seda veel maha toksinud ei ole, jäävad kauemaks üksnes üraskite looduslikud vaenlased – parasitoidid ja röövputukad – ning seejärel, vastavalt puidu lagunemisstaadiumile, lisanduvad üha uued kõdunevat puitu asustavad liigid. Kuivanud puutüvedel toksivad rähnid aga ei söö metsakahjureid, sest neid seal enam pole, vaid söövad kasvavale metsale ohutuid hundlasi, siklasi, redulasi, puidujuslasi jt saproksülobiontseid putukaid.“ (Kaljo Voolmaa EL 05/2002.)
Selle aasta Maalehes nr 9 nimetab Kaljo Voolmaa üraskite looduslike vaenlastena eelkõige just teisi putukaid: sipelgmardikaid ja nende tõuke, kiletiivalisi ja röövtoidulisi kahetiivalisi, näiteks üraskikärbseid, kes üraskite tõuke, nukke ja noormardikaid hävitavad.
Märkimisväärne on ka Voolmaa väide, et suurte üraskikahjustuste korral looduslikud vaenlased enam nende tõrjumisega toime ei tule.

Üraskirüüste peatamiseks on ainuõige aeg kevadsuvi
RMK-d kritiseeritakse, miks teeme raierahu ajal üraskitõrjeks raietöid. See on vajalik selleks, et peatada üraski edasine levik veel rikkumata puudele ja tõrjet tuleb teha just kevadsuvisel perioodil, kuna siis on kahjurite asustatud puid võimalik juba märgata ja samas ei ole uus kahjuripõlvkond veel puult lahkunud. Töid ei ole võimalik edasi lükata, kuna kevadel paljunevad üraskid võivad asuda veel tervetel puudel looma uut üraskipõlvkonda, kes kahjustab veelgi suuremaid alasid. Seega on kevadsuvised raietööd vajalikud, et päästa meie metsi ulatuslikust üraskirüüstest.

Loodusmetsad ei kao kuhugi
Tänase seisuga, arvestades ka lähiaja suundumusi, muutub vähemalt 30% range kaitse all olevast riigimetsast, kus metsa ei majandata, juba vägagi lähitulevikus õõnsuste- ja elurikkaks vanade puude rahulaks, mistõttu ei maksa tekitada ühiskonnas alusetut paanikat viimaste loodusmetsade kadumisest. Tõelist loodusmetsa ei saa meil niikuinii enam kunagi olema, sest selle tarvis peaks elurikkust täiendama ka ulatuslikud maastikupõlengud ja isereguleeruv ulukipopulatsioon. Küll aga hoiame ja kaitseme metsa teistel viisidel ning üraskitõrje on üks neist viisidest.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Irene Marita
21/03/2021 14:44

Kui Emakesel Loodusel oleks olnud mõistust enne lindude loomist metsaülematelt nõu küsida, poleks meil üraskit ja metsad, need jääksid raiumata ???

5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised