3.3 C
Rapla
Kolmapäev, 29 sept. 2021

Koroonaviiruse juhuvalimiga testimine annab laiema pildi viiruse levikust

Helerin Väronen

Koostöös Tartu Ülikooliga viib riik juhuvaliku teel valimisse sattunud elanike hulgas läbi koroonaviiruse levimise uuringu. Kokku kaasatakse uuringusse 24 000 Eesti täiskasvanut.
Uuringuga soovitakse teada saada, milline on SARS-CoV-2 nakkuse tegelik levimus Eesti elanike hulgas, sealhulgas erinevates rahvastikurühmades (vanuse, soo, asukoha ja rahvuse põhjal). Uuringuga soovitakse teada saada, kui suur on nakatunute hulk ja osakaal nii viirushaiguse sümptomitega kui ka asümptomaatiliste isikute hulgas. Teiseks uuritakse, milline on SARS-CoV-2 nakkuse levimuse dünaamika: kuidas muutub nakatunute arv ja osakaal ajas ja milliste teguritega on see seotud (kaasuvad haigused, riskifaktorid, leibkonna suurus jt tegurid). Kolmandaks uuritakse, milline on SARS-CoV-2 nakkuse ja COVID-19 haiguse kulg (paranemine, sümptomid, haiguse raskus, hospitaliseerimine, surm) ja kuidas on see seotud taustatunnuste ja riskifaktoritega ning kas haiguse kulg muutub ajas.


Tartu Ülikooli poolt juhib uuringut professor Ruth Kalda, kelle sõnul oli esimese planeeritud valimi suurus Raplamaal vähemalt 100 testitud inimest ja lõplikud tulemused testitute osas selgusid selle nädala alguses.
“Edasiste lainete valimi suurus sõltub sellest, kuidas uuringuga edasi läheme. Meil on ettepanek valitsusele järgmise laine osas üldvalimit suurendada, sel juhul võib eesmärk olla ühe laine jooksul saada testitud 200 inimest,” lisas Kalda. Kokku planeeritakse teha kuus uuringu lainet ja igas laines küsitletakse kogu Eestis 4000 inimest.
Uuringusse satuvad inimesed juhuslikult ja valik tehakse rahvastikuregistri andmetele tuginedes soo, vanuse ja asukoha järgi. Juhuslikustatud valikuga üritatakse Kalda sõnul tekitada n-ö väikese Eesti mudel, mis võimaldab neil hiljem andmeid üldistada kogu Eesti täiskasvanud elanikkonnale.
Kalda lisas, et kui inimest, kes vastavast piirkonnast valimisse satub, kätte ei saada või ta keeldub vastamast, valitakse samast piirkonnast järgmine inimene. Kui aga inimene viirusetestist keeldub, olles varem uuringus osalemise nõusoleku andnud ja ka küsimustele vastanud, siis uut inimest tema asemel uuringusse selles laines ei valita.
Uuring toob välja ka ühe teise valupunkti. Kuna andmed, mille põhjal inimese poole pöördutakse, põhinevad rahvastikuregistril, on üsna levinud, et seal märgitud elukoht ei ole inimese tegelik elukoht. Hinnanguliselt umbes 20% elavad tegelikult kusagil mujal, mitte registris märgitud aadressil. Kui juhuvalimisse sattunu puhul selgub, et inimene ei ela tegelikult seal maakonnas, kuhu tema elukoht on registreeritud, siis valitakse seire eesmärgil juurde inimesi just sellest algul soovitud maakonnast, et saaks ikkagi adekvaatse pildi ka sellest maakonnast.
Protseduur valimisse sattudes näeb välja nii, et uuringusse kaasatutele saadetakse veebi teel küsimustik ning need, kes on nõus uuringus osalema, täidavad selle. Eakaid, kellele veebi teel küsitlust saata ei saa, küsitletakse telefoni teel ja küsitleja täidab samal ajal elektroonset küsimustikku. Helistades selgitatakse uuritavale uuringu eesmärke ja küsitakse, kas vastaja on nõus osalema. Eitava vastuse korral küsitlust läbi ei viida, positiivse vastuse korral kasutatakse standardiseeritud küsitlust. Nii telefoni kui ka veebi teel vastajatelt küsitakse viirushaiguste sümptomite avaldumise ja oluliste taustatunnuste, näiteks kaasuvate haiguste kohta. Küsimustele vastanutega võtab seejärel ühendust Medicum ja lepib kokku, millal ja millisesse testimispunkti tuleb uuringus osalejatel testimiseks minna.
Raplale lähimad testimispunktid asuvad Tallinnas, Paides, Pärnus ja Haapsalus. Kuid test ei jää ka tegemata, kui autot ei ole võimalik organiseerida või kui tegemist on erivajadusega inimesega. Siis korraldatakse koroonaviiruse testproovi võtmine kodustes tingimustes ja selleks lepitakse eelnevalt aeg kokku. Testide tulemused saadetakse Digilukku ja need kajastuvad ka päeva üldises statistikas.
Tartu Ülikooli uurijate meeskond eesotsas professor Irja Lutsari ja Piia Jõgiga on mai alguses alustanud ka antikehade testimisuuringuga. Esialgu on plaanis testida Saaremaal ja Tallinnas Õismäel elavaid inimesi. Antikehade uurimiseks kasutatakse selles uuringus veeniverd. Kiirtestimise meetodil näpuotsa verest seda Ruth Kalda sõnul esialgu teha ei kavatseta, sest Eestis ei ole registreeritud ja kasutusel sellist kiirtesti, mille tulemusi võiks usaldada.
Terviseameti poolt testitakse juhuvalimi alusel ka haigusnähtudeta eesliinil töötavaid inimesi, kes võivad olla ohuks riskirühmadele. Terviseameti Põhja regionaalosakonna nõuniku Mihkel Näksi sõnul on nad juhuvalimiga testinud 1748 ilma sümptomiteta tervishoiutöötajat Eesti 12 haiglas ja kolme piirkonna kiirabis – kõik testid on olnud negatiivsed. Raplamaa Haiglas testiti 47,7% töötajatest, kelle kõigi testid olid negatiivsed. Juhuvalimi testid tehti 24.–28. aprillil.
Raplamaal on ulatuslikumaid testimisi viidud läbi ka mitmes hooldekodus. Testide arv on hooldekodude lõikes erinev, kuid kõik testid on olnud negatiivsed. Aprillis testiti inimesi Juuru ja Kaiu Hooldekodus, Eakate Kodus Villa Alfred Kuusiku (Nemesten OÜ), Elupuu Kehtna Hooldekodu MTÜ-s, Hageri Hooldekodu MTÜ-s, Kuuda Hooldekodu OÜ-s ja Järvakandi Hooldekodus.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised