Rõdude varing Vigalas: „Jumal tänatud, et keegi sel hetkel terrassil ei olnud!”

Stina Andok

29. mai hommikul kella 10 ajal tabas Kivi-Vigala korterelamu inimesi ehmatus. Hoone küljest varises alla kolm rõdu. Elanikud evakueeriti ning varisemisohu tõttu nad seal viibida ei saa.

Kivi-Vigalas Sääla tänaval asuvas seitsme korteriga majas tegutses ka Vigala osavallavalitsus ning asutuses viibis varingu hetkel kaks ametnikku. Üks neist oli valla sotsiaaltööspetsialist Ilme Roosi. „Tegin rõduukse lahti ja mõtlesin, mis masin siit praegu mööda sõidab. Nii suur mürin,” meenutab ta. Esiti ei saanud naine aru, kustpoolt mürin tuli, ning eeldades, et tegemist on masinaga, mõtles, et küllap töökojaplatsil kallutati suurem koorem maha. „Hästi võimas ja vali heli oli,” ütleb Roosi.
Kuna tee poolt midagi näha ei olnud, läksid ametnikud oma ruumidesse tagasi. Mõned minutid hiljem tulid aga juba majaelanikud. „Inimesed olid väga häiritud ja segaduses,” ütleb ametnik. Seejärel käisid ka ametnikud ise ümber maja kahjustusi vaatamas. „Jube suured paneelid, nii rasked kivid. Jumal tänatud, et keegi sel hetkel terrassil ei olnud,” tunneb naine kergendust.
Kohale kutsuti päästeamet, kes evakueeris majaelanikud, moodustas keelutsooni ning kutsus kohale koostööpartneri Karotammed OÜ peaprojekteerija Indrek Karotamme, kes andis hinnangu maja edasise varisemisohtlikkuse kohta.
Vigala osavallavanem Priit Kärsna varingu hetkel osavallavalitsuse ruumides ei viibinud, kuid teab rääkida, et väliselt justkui ükski tegur varingut esile ei kutsunud. Too päev ei olnud isegi tuult. Majas elanud inimesed rääkisid vallavanemale, et eelneval õhtul olid nad oma rõdu all istunud ja aega veetnud ning kuulnud, kuidas krohvi krabiseb. Hommikul oli neil rõduuks lahti ja pere istus ise suures toas, kui hirmus mürakas käis ja tuba oli tolmu täis.
Varingus kukkusid alla kolme korteri rõdud. Neist esimene korter seisis tühjana, teistes elasid inimesed. Kuna inimesed tuli evakueerida ja vähemasti mõnda aega keegi koju tagasi minna ei saa, tuli leida neile asenduspinnad. Sotsiaaltööspetsialisti sõnul leidsid mõned inimesed omal käel koha, kuhu minna, aga üks naisterahvas elab hetkel sotsiaalkorteris ning mõned inimesed paigutati õpilaskoju.
Kuna hoone on jätkuvalt ohtlik, suhtleb vallavanem tehnilise järelevalve ametiga, et takistada inimestel majja elama naasmist. Kärsna sõnul võib terve mõistuse poolest isegi mõelda, et tõenäoliselt teisele poolele majale ohtu ei ole ja midagi ei juhtu, aga sellist riski võtta ei saa ja inimesi sisse ei lubata. „Selle peale ei taha mõeldagi, et kellelegi kukub paneel pähe,” ütleb ta.
Kärsna sõnul on tekkinud olukord seda keerulisem, et hoone on mõõdetud seitsmeks kinnistuks ning otsustamas on seitse omanikku. Lahti on vaja harutada palju juriidilisi nüansse. Sääla tänava korterelamus on toimetanud külanõukogu juba 1972. aastast, nüüd aga tuleb ka osavallavalitsusel leida endale uued ruumid. Esialgu on end sisse seatud Kivi-Vigala külamajja.

Hoone seisukord on halb

Karotammed OÜ peaprojekteerija Indrek Karotamme koostatud eksperthinnangu kohaselt võib varingu põhjus peituda mitme asjaolu kokkulangevuses. Karotamm on varingu tagajärje ja hoone vaatluse tulemusel välja selgitanud, et varisesid kolme korteri rõdud koos neid kandvate tugiseintega. Lisaks varises osaliselt rõdude kohal olnud katus.
Karotamm on hoone üldise seisukorra hinnanud halvaks. „Terrassid ja trepid on tugevalt lagunenud, monteeritavatest elementidest on roostetavad armatuurid paiguti väljas, puitosad hooldamata, avatäited amortiseerunud,” on eksperthinnangus välja toodud. Ainsana on eraldi mainitud, et Sääla 8/8 hooneosas ehk osavallavalitsusele kuuluvas osas on tehtud parendustöid.
Karotamm on leidnud, et varingu põhjuseid võib olla mitu või ka mitme põhjuse koosmõju: „Varingu põhjustas kandekonstruktsiooni ristlõike kandevõime ammendumine või konstruktsiooni stabiilsuse kaotus. Varingu teke võttis aega ligikaudu 40 aastat.”
Ühtlasi on projekteerija andnud hinnangu, et varinguoht ei ole veel möödas, kirjeldades, kuidas allesjäänud katus tekitab püsti jäänud, kuid kahjustatud rõduseinale ebasümmeetrilist koormust. See võib aga soodsate tuuleolude korral põhjustada rõdu kandeseina stabiilsuse kaotuse. „Kuna sidemed puuduvad, võib edasine rõdude varing kulgeda hoone lõpuni, st Sääla tee 8/8 rõdude varisemiseni,” seisab hinnangus.
Selleks, et hoone edasist varingut ära hoida, tuleb teha päästetöid. Karotamm on järjestanud tehtavad vajalikud tööd. Alustada tuleks toestamisega ning seejärel varingumaterjali eemaldamisega. Etappe on veelgi. Kui päästetööd on tehtud, tuleb hoone kohta koostada erakorraline audit, mille eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning kasutamise ohutust. Ühtlasi saavad selgeks puudused, mis tuleks enne hoone uuesti kasutamist kõrvaldada.
Täna ei oska Karotamm veel öelda, kas hoonet on üldse võimalik taastada selliselt, et seda saaks elamiseks kasutada. Peaprojekteerija loodab, et Kivi-Vigala varing on hea hoiatus teistele majaomanikele, kes ei ole oma vanu hooneid renoveerinud või nende seisukorda lasknud kontrollida. Karotamme sõnul on ta Eestis sarnaseid maju palju kohanud ning julgustab majaomanikke astuma ennetavaid samme ootamatute õnnetuste ärahoidmiseks.