Elari Hiis, Rapla malevapealiku abi
Miks on minul kasulik olla Kaitseliidu liige ja mis kasu on Kaitseliidul minust? Esimesele küsimusele on vastus lihtne – Kaitseliit annab mulle lisaks militaarsetele teadmistele ja oskustele võimaluse arendada ennast ka neis valdkondades, mis ka tavaelus kasuks on. Seda alates ellujäämisest ja esmaabi andmisest kuni juhtimise ja avaliku esinemiseni.
Teisele küsimusele vastamiseks teen põike muinasjutumaale. Paljud meist on kindlasti kuulnud oma noorpõlves või vahest ka lähiminevikus onu Remuse jutte Jänkuonust ja Rebaseonust. Tavaliselt õnnestus Jänkuonul Rebaseonu kiusamisest pääseda, olgu siis omaenese tarkusest või õnneliku juhuse läbi, aga ühel korral jäi Jänkuonu siiski Rebaseonu käppade vahele ja oleks vahest kõhutäiekski muutunud, kui tema kavalus teda päästnud poleks. Nimelt viskas jänese poolt ära lollitatud rebane oma saagi kibuvitsapõõsasse, mis tegelikult oli ju Jänkuonu kodu ja kindlus ning sealt Rebaseonu oma saaki enam kätte ei saanudki.
Võib ju küsida, mis on sellel jutul ühist Kaitseliidu ja kaitseliitlastega, kuid paralleel on täiesti olemas. Kui meie riigi tekkimine ja püsimine on seotud nii omaenese tarkuse kui osalt ka õnnega, siis juhul, kui tuleb vastasega silmitsi seista, on ka meie kodud meie kindluseks. Seda küll pisut laiemas tähenduses kui kodud majade või korteritena. Kodukandi tundmine on see eelis, mida ei saa keegi meilt ära võtta. Tundes iga kraavijuppi ja teekäänakut või metsasihti, saame vajaduse korral teha vastase elu kibedaks, tagades iseendi turvalisuse.
Iga inimene teab oma kodukanti ehk mingit osa Eestimaast teistest paremini ja see ongi see kasu, mida Kaitseliit saab igast oma liikmest. Kui juhtub see, et vaenlane on meie maale tunginud, ei lähe kaitseliitlased temaga võitlema tundmatusse kohta, vaid jäävad oma kodukanti, mis annab neile alati eelise maastiku ja olude tundmise näol. Need kaitseliitlased, kes mingil põhjusel relva ei kanna, moodustavad oma kodukandis tugivõrgustiku võitlevatele üksustele. See on kasu, mida kaitseliit saab igast oma liikmest, sõltumata tema tervislikust seisukorrast, vanusest või soost.
Ja kui meid, kaitseliitlasi, on palju, siis on alati olemas keegi, kelle jaoks koht, kus me asume, on kodukoht, kes teab kohalikke olusid ja kelle abil saame luua enda jaoks „kibuvitsapõõsa“, kus end turvaliselt tunda. Koos oleme tugevad. Igal inimesel on erinevad oskused ja tugevused, mis kollektiivi puhul üksteise nõrkusi tasandavad.
