Helerin Väronen
Juuni alguses viidi läbi kolmas üle-eestiline loodusvaatluste maraton, mis kasutab rahvusvaheliselt tuntud vaatlusformaati BioBlitz. Vaatluse käigus tuvastatakse kindlal alal kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike kui vähegi võimalik.
Arvesse läksid kõik vaatlused, mis olid tehtud 24 tunni jooksul 6. juuni keskpäevast kuni 7. juuni keskpäevani. Eestis oli sel aastal 41 vaatlusala, neist 26 avalikud, kus igaüks võis omal käel vaatlusi teha. Mõnel avalikul vaatlusalal oli võimalik etteregistreerimisel ka taime-, linnu- ja putukavaatlusel osaleda. Võis ka korraldada privaatse vaatluspunkti eramaal, kasvõi enda koduaias. Selleks tuli aga vaatlusala eelnevalt registreerida.
Vaadeldud liigid sisestatakse andmebaasi, mis on kõigile huvilistele nähtav e-elurikkuse portaalis. Kogutud andmed on oluline täiendus teadlaste ja looduskaitsjate andmekogudele. 7. juuni pärastlõunase seisuga oli kinnitatud üle 2100 vaatluse ja erinevaid liike oli selleks hetkeks kogunenud 700. Ilmselt see arv suurenes, kuna tehtud vaatlusi sai sisestada kuni 14. juunini.
Raplamaal oli sel aastal kolm vaatlusala: eramaana Lümandu küla ja avalike vaatlusaladena Vilivere külaplats ja selle ümbrus ning Kuusiku mõisapark. Viimases oli ka infotelk, kus sai kasutada määrajaid ja mikroskoope ning abiks olid Eesti Looduskaitse Seltsi liikmed. 6. juuni õhtul toimus ka ööliblikavaatlus, mida juhendasid Kaido Kärner ja Mari Leppik.
Kokku määrati Kuusiku vaatlusalal ligikaudu 300 liiki, osa on veel kinnitamata. Kuigi Kuusikule olid paljud osalejad tulnud just linde otsima, ei olnud just nimme see päev lindude nägemiseks sobilik. Siiski nähti Kuusikul näiteks jäälindu, väänkaela ja tuuletallajat, kes ei ole Kuusiku loodusvaatluste koordinaatori Terje Villemsi sõnul küll haruldased, kuid eriti tihti neid ei märka. Nähti ja pildile saadi ka siil, täpsemalt lõunasiil, kelle asurkond peaks piirnema Lõuna-Eestiga, kuid seda liiki siili on Villemsi sõnul ka varem Kuusikul nähtud.
Taimedest leiti Kuusikul orhidee pruunikas pesajuur, mis on III kategooria kaitsealune taim. Öisel ajal oli detektori abil kuulda, kuidas eriti agaralt lendasid ringi nahkhiired ja 7. juunil nägid kohalikud lapsed üht suurkõrva ka puul peesitamas.
Ilm ei soosinud putukate nägemist, kokku määrati vaid 20 liiki (varasematel aastatel oli 65-70 liiki). Samas rohkem kui pool neist olid sellised, keda eelnevatel aastatel ei ole Kuusikul kohatud.
Kõige tulemusrikkam ei olnud ka ööliblikavaatlus. Kärner ja Leppik arvasid, et ju on nende jaoks liiga jahe. Võimalik, et oma osa mängisid ka nahkhiired. Kõige erilisem hetk saabus siis, kui õnnestus näha suurt kollapaabusilma. Natuke räsitud välimusega ta küll oli. Vaatlemise ajal tuli välja, et liblikas otsis endale parasjagu munemispaika. Vähestest leidudest võib veel välja tuua ilusa karvase tähnik-valgekaruslase ja valgevööt-kirivaksiku.
Peale ööliblikate vaatlemise räägiti õhtu jooksul ka teiste putukate elust ja harjumustest, rändavatest liblikatest, kelle järeltulevad põlved jõuavad salapärasel kombel tagasi sinna, kus nende esivanemad rändamist alustasid, ööliblikate valguselembusest ning ka lina-tähtöölasest, kellest tänu jalgpalli EM-finaalile sai maailma kuulsaim ööliblikas.
Kuigi kellaaeg oli hiline, olid kõige agaramad liblikavaatlejad ja küsimuste esitajad lapsed, keda seltskonnas oli kuus. Mitmed neist on looduvaatluste maratonist ka varem osa võtnud ja just putukad pakuvad neile enim huvi. Loodetavasti õpetab loodusvaatluste maraton lapsi ka muul ajal end ümbritsevat loodust ja elurikkust märkama.
Vaatlusmaratoni peakorraldajad on TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaaskorraldaja portaal Linnuvaatleja. Loodusvaatluste maraton on osa augustis kuuendat aastat toimuva Loodusfestivali programmist.
