Märjamaa vallavolikogu otsustas suunata avalikule suulisele enampakkumisele Haimre puiestee 5 kinnistu ehk nn kollase võimla. Alghinnaks määrati 100 000 eurot.
16. juunil toimunud volikogu istungil võeti vastu otsus panna vana võimla müüki, kuna valmimas on uus spordihoone ning vana järele enam vajadust ei ole. Otsusega määrati, et tulevasel omanikul tuleb arvestada, et tegemist on ühiskondlike ehitiste maaga. Sihtotstarvet on võimalik soovi korral küll muuta, kuid sellisel juhul tuleb arvestada selleks ette nähtud menetlusprotseduuridega. Ühtlasi tuleks uuel omanikul arvestada, et tegemist on elamupiirkonnaga, mistõttu mürarikast tootmist sinna teha ei saaks. Vallavalitsuse liikme Ülo Olmi sõnul avaldatakse võimla müügikuulutus millalgi pärast jaanipühi.
Täna Olm kommenteerida ei soovi, kas võimla vastu on huvi tuntud ja kes need inimesed või ettevõtted on, kuid 11. mai majanduskomisjoni koosolekul märkis ta, et need, kes on kinnistu vastu huvi tundnud, sooviksid seda tulevikus kasutada tootmismaana.
Küsimus, kas ja mis tingimustel oleks maa sihtotstarbe muutmine võimalik, tuli jutuks ka 8. juuni majanduskomisjoni koosolekul, kus jagati Maa-ameti katastribüroo selgitusi, mille kohaselt on uue detailplaneeringu koostamine kinnistu tarvis kohustuslik, kui rajada uus ehitis või laiendada olemasolevat üle 33%. Samas toodi välja, et kui tegemist on olemasoleva hoonega, siis selle maa kasutuse sihtotstarvet muudetakse hoone sihtotstarbe järgi ning vallavalitsusel on võimalus otsustada, kas seda lubatakse või mitte ning kas selleks on vaja detailplaneering koostada või ei ole.
Majanduskomisjoni liige Triin Matsalu juhtis seejuures tähelepanu asjaolule, et võib teha ilma detailplaneeringuta küll, kuid üldplaneeringus on sees, millise sihtotsarbega maa seal saab olla. Matsalu ei pidanud õigeks, et sihtotstarbe muutmine võiks jääda ainuüksi vallavalitsuse otsustada, ning leidis, et sellise otsuse puhul tuleks kaasata kõik naaberkinnistute omanikud.
Samal koosolekul lubas abivallavanem Ott Valdma, et müügikuulutusse pannakse üldiselt kirja, millistel tingimustel on lubatud olemasolev kasutus, millistel juhtudel on vaja ehitusprojekti, millistel juhtudel on avatud menetlus ning millal on vaja detailplaneeringut.
