Koroonakriisist tulenev riiklik eriolukord on lõppenud ning hetkel kehtib riigis tervishoiualane hädaolukord. See on hea aeg analüüsimaks, kuidas kriisiga maakonnas toime tuldi. Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogu koosolekul tegi kokkuvõtte maakondliku kriisikomisjoni tööst ning jagas oma tähelepanekuid kriisikomisjoni esimees Indrek Kullam.
„Raplamaa oli hoitud,” ütles Kullam ja tegi põgusa ülevaate kriisikomisjoni koosolekutest ja teemadest, mida arutati. Esimene koosolek peeti jaanuaris, kui veel ei aimatud, mis ees ootab. Tõsisem koosolek oli 13. märtsil ehk päev pärast eriolukorra väljakuulutamist. Pärast seda kohtus komisjon interneti vahendusel kord või vajadusel ka kaks korda nädalas. Koosolekud olid pikad ja põhjalikud.
Esimesed haigestunud tuvastati Märjamaal. Kullami sõnul saigi kõige tugevama löögi maakonnas Märjamaa. Märjamaa vald reageeris kiiresti oma allasutuste sulgemisega. Kullam ütles, et tegelikult pole valdadel õiguslikku alust koole sulgeda. Rapla, Kehtna ja Kohila vald sulgesid koolid pärast ministri määrust.
Kullam ütles, et suuresti lähtutigi oma tegevuses valitsuse otsustest. Kullami sõnul tuli läbi töötada 21 peaministri määrust ja korraldust. Suureks toeks selle juures oli Lääne kriisikomisjon, kellega tehti tihedat koostööd, kuid koostöö sujus hästi ka politsei ja päästeametiga. Politsei oli nähtav ja pidevalt tugijõududega väljas. Kehtestatud reeglitest hoiti kinni ja rikkumisi oli suhteliselt vähe.
Päästevõimekus oli pidevalt tagatud ning päästeametilt tuli tugev tugi koordineerimisel. Raplamaa päästepiirkonna juht Tanel Vahter oli toeks turvatud Skype’i ühenduse loomisel.
Kullam märkis, et päästeameti arvates tuleks selliste ulatuslike kriiside puhul maakondliku kriisikomisjoni juhtimine üle anda kohalikule päästepealikule, ning tõdes, et võib-olla on see tõesti nii. Aga enne tuleb selleks seaduste abil võimalus luua, sest kriisikomisjon ei saa ise otsustada juhtimise üleandmist.
Koostöö sujus ka Kaitseliidu, Raplamaa Haigla ja ajakirjandusega. Kaitseliit kindlustas Kullami sõnul tagala ja andis teadmise, et kui midagi juhtub, on inimesed appi tulemas. Haiglast saadi kiiret infot näiteks kaitseriietuse kasutamise kohta. Samas oli haigla ka see, kes jagas sisulist infot ja telgitaguseid.
Terviseametilt oleks kriisikomisjon enamat oodanud. „Terviseamet oli nõrk terve selle perioodi jooksul,” ütles Kullam. Abi tuli alles siis, kui olukord stabiliseeruma hakkas.
Samuti tegi kriisikomisjoni töö keeruliseks asjaolu, et ametlikku infot haigestunute ja viirusekandjate asukohtade suhtes polnud. Infot jagati vaid maakonnapõhiselt. Kullami sõnul ei olnud selle otsuse taga mitte niivõrd peaminister, vaid hoopis Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kullami sõnul võttis liit seisukoha, et kohalikud omavalitsused ei peagi seda infot saama. Ta lisas, et talle teadaolevalt oleks peaminister olnud valmis seda infot avaldama, kuid lähtus katusorganisatsiooni võetud seisukohast.
„Mina arvan küll, et meie kriisikomisjon sai sellega hästi hakkama. Täna oleme heas seisus,” võttis Kullam kokku ning avaldas lootust, et viirus enam ei levi, kuid lisas siiski:„Meie oleme jätkuvalt valmis tegutsema.”
Liit edastas valitsuse seisukohti?
Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kalle Toomet kinnitas, et nakatunute kohta jagati tõesti infot vaid maakonnapõhiselt. Tema sõnul ei olnud selline otsus aga mitte liidu võetud seisukoht, vaid vabariigi valitsuselt saadud signaal.
Toometi sõnul pöördus liit kriisi alguses valitsuse poole küsimusega, kas omavalitsustel oleks võimalik saada infot nakatunute kohta. Toomet lisas, et oli ka omavalitsusi, kes soovisid nimepõhist informatsiooni saada, et pakkuda inimestele abi. Toometi sõnul tuli vabariigi valitsuselt õigustatud vastus, et nimepõhist informatsiooni jagada ei saa, sest see oleks isikuandmete avaldamine ja tekitaks täiendavat ebamäärasust ja ärritust.
Toometi sõnul oli see siiski valitsuse seisukoht, et ka valdade põhiselt ei saa haiguskollete kohta infot jagada. See seisukoht edastati omavalitsustele katusorganisatsiooni ehk linnade ja valdade liidu kaudu. Veel ütles Toomet, et sama reegel kehtis kõikidele Eesti omavalitsusele, mitte ainult Raplamaa omadele.
