Juba vähemalt aasta on Märjamaa kogukonnas olnud üks tuline teema kavandatav erihooldekodu psüühilise erivajadusega inimestele. Eelmisel nädalal toimunud avalikul koosolekul teatas vald oma otsuse.
Aasta tagasi esitas AS Hoolekandeteenused vallale projekteerimistingimuste taotluse aadressile Sipa tee 3. Küsimust hakati arutama avatud menetluses. 17. juunil toimus Märjamaa rahvamajas koosolek, kus abivallavanem Ott Valdma luges ette otsuse eelnõu. Vallavalitsus kaalus mitmeid aspekte, kuid eelnõud lühidalt kokku võttes keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest erihooldekodu rajamiseks, sest väljavalitud asukoht vajab detailplaneeringut.
Asukoht vajab detailplaneeringut
Planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 2 ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubada detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Just need üldised kasutus- ja ehitustingimused on tekitanud probleemi, sest 2000. aastal kehtestatud Märjamaa alevi üldplaneeringus on need kehtestatud. „Vahepealne hinnang oli, et sellest on võimalik läbi kaalutlusotsuse mööda vaadata, sest üldplaneeringu puhul ei olnud selliste tingimuste sätestamine sellel ajal vajalik. Juriidiline hinnang ning sarnased kohtulahendid muutsid seda ning selgus, et igal juhul on vajalik detailplaneeringu menetlus ning ei saa piirduda vaid projekteerimistingimuste avaliku menetlusega,” selgitas Valdma.
AS Hoolekandeteenused esitas projekteerimistingimuste taotluse aasta tagasi. Menetlus oleks pidanud kestma 60 päeva. Kahest kuust on vahepeal saanud aasta. Pika menetluse käigus on vallavalitsus jõudnud aga tervet Märjamaa alevit puudutavale järeldusele, et ilma detailplaneeringuta ei ole Märjamaa alevis võimalik ühtegi uut hoonet rajada. Valdma lisas, et uude üldplaneeringusse saavad üldised kasutus- ja ehitustingimused kirja. See tähendab, et pärast uue üldplaneeringu kehtestamist on ilmselt võimalik hoonete rajamine ka projekteerimistingimuste avatud menetluses.
Erandlik olukord
AS-i Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd ütles pärast eelnõu tutvustamist, et 2015. aastal kutsus Märjamaa vallavalitsus neid läbirääkimistele oma piirkonna inimestele erihooldekodu rajamiseks. Tema sõnul tuli kutse ja selge soov just valla enda poolt. Ühiste kavatsuste protokoll projekti elluviimiseks sõlmiti 2016. aastal. Pärast korduvaid kohtumisi, läbirääkimisi ja asukoha arutamist esitati 2019. aasta 14. juunil projekteerimistingimuste taotlus.
Mänd rääkis, et pisut üle kuu hiljem tuli vallavalitsuselt kaks otsust. Esimene neist oli mitte algatada detailplaneeringut, sest tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks on täidetud. Teine otsus oli viia protsess läbi avatud menetluses, mis tähendab, et kaasa saavad rääkida kõik, kes seda soovivad.
„Otsust me austame,” ütles Mänd ning lisas, et põhjust seda vaidlustada otseselt pole. Samas andis ta mõista, et ehk vajaksid ülevaatamist alused, mille põhjal see otsus on langetatud.
„Me oleme natuke nördinud. Meid on kutsutud siia kindla eesmärgiga ja põhimõtteliselt aasta aega on võimalikku arendajat solgutatud edasi-tagasi, ilma et oleks mingi otsuseni jõutud,” jätkas ta. Mänd tõi välja, et juhul, kui vallavalitsus oleks aasta tagasi öelnud, et projekteerimistingimusi väljastada ei saa, oleks nad võinud algatada detailplaneeringu, mis oleks tänaseks ehk juba tehtud.
Hoolekandeteenuste jaoks on tekkinud olukord viie tegutsemisaasta jooksul erandlik. „Mitte üheski Eesti kohas ei ole meil tekkinud olukorda, kus vallavalitsus ise pöördub meie poole, et investeeriksime piirkonna erivajadusega inimestele kodu ehitamisse, pakub välja sobiva asukoha, otsustab, et detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik ja ehitada saab projekteerimistingimuste alusel, kuid aasta hiljem keeldub samasid tingimusi väljastamast, viidates iganenud üldplaneeringule,” ütles Mänd hilisemas kirjavahetuses.
Abivallavanem Ott Valdma sõnul ei vasta tõele, et aasta tagasi tehti otsus detailplaneeringut mitte algatada. „Karl Mänd viitas sellele, et me alustasime projekteerimistingimuste avatud menetlust ning ei keeldunud selle protsessi algatamisest,” on Valdma seisukoht. Ta lisas, et inimestele valiku andmiseks soovis AS Hoolekandeteenused eelmise aasta lõpus projekteerimistingimuste avatud menetlust erihooldekodu rajamiseks algatada ka Jaama tänaval. Sellest keeldus vallavalitsus kohe. Samas on Valdma nõus, et vald andis pikalt lootust. Protsess venis tema sõnul osalt pikaks ka seetõttu, et Hoolekandeteenuste pakutud lahenduste kontrollimine võttis oma aja.
Sipa teele erihooldekodu rajamise mõte tekitas kohalikes elanikes tugevat vastuseisu, mida väljendati ka allkirjade kogumisega. Kokku kogunes üle 550 täisealise inimese allkirja. Sellele on ka vallavalitsuse koostatud eelnõus tähelepanu juhitud.
„Samas ütlevad, et sellised seisukohad on asjasse mittepuutuvad ja vastuolus põhiseadusega. Peamise keeldumise põhjusena on toodud liiga üldsõnaline üldplaneering, mille alusel ei ole võimalik projekteerimistingimusi väljastada, kuigi samas dokumendis on öeldud, et see ei ole oluline, otsustav tegur keeldumiseks. Kui see siiski on tegelik põhjus, siis oleks vald pidanud selle kindlaks tegema juba aasta tagasi, kui esitasime projekteerimistingimuste taotluse,” rääkis Mänd.
Mis saab edasi?
Hoolekandeteenuste seisukoht on selge: nüüd on pall vallavalitsuse käes. „Kui projekteerimistingimuste tagasilükkamine oli tingitud tõesti üldplaneeringust ja mitte kohalike ettevõtjate survest mitte lubada asulasse erivajadusega inimesi, siis eeldame, et vallavalitsus ise algatab detailplaneeringu (kas Sipa teel või mõnes teises sobivas asukohas) ja viib selle maksimaalselt kiire menetlusena läbi. Sellise lahenduse leidsime Põlvas, kus vallavalitsus palus hoonet 200 meetrit algsest asukohast nihutada, kuid uus koht nõudis detailplaneeringut,” ütles Mänd.
Valdma sõnul on esimesed arvamused edasiste sammude osas vallavalitsuse liikmete poolt juba esitatud. „Minu kui antud valdkonna abivallavanema seisukoht on, et koostöös peamiste survegruppidega tuleb asukoht leida ja kokku leppida ning sellisel juhul on võimalik Märjamaale ka erihooldekodu rajada. Juhul, kui sellist kokkulepet ei ole, siis selline asutus pigem lõhestab kogukonda ning põhjustab suuri pingeid ja seda isegi siis, kuid kõik hirmud on tegelikult asjatud,” ütles ta.
