Valitsuse määrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri. Maastikukaitseala moodustati juba varem kaitse all olnud Seli-Angerja servamoodustiste baasil.
Ala jätkuvalt riikliku kaitse all hoidmist pidasid vajalikuks Rapla ja Kohila vallavalitsused, Tartu Ülikooli geoloogia osakonna geoloogia ja geomorfoloogia vanemteadur Tiit Hang (PhD) ja sama osakonna teadur Katrin Lasberg (PhD), kes on koostanud Seli-Angerja maastikukaitseala kohta eksperthinnangu.
Seli-Angerja maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas ja Rapla vallas Pirgu külas. Kaitseala pindala on 100,6 hektarit, millest eramaa moodustab 83,0 ja riigiomandis olev maa 17,6 ha. Varasemalt oli kaitstava ala suurus 123,3 ha, seega vähenes kaitstava ala suurus 21,3 ha võrra. Vähenemine toimus maa-alal, mis ei ole
looduskaitseliselt esinduslik ja on tugeva inimmõjuga (kaevandamised, siloaugud, õuealad jms) või mida pole ala terviklikkust arvestades otstarbekas kaitseala koosseisu määrata (Atla jõe vasak kallas).
Seli-Angerjal on eesmärgiks kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Siin kasvab püst-linalehik, mis on II kaitsekategooria taimeliik ja alal paikneb ka 12,4 ha poollooduslikke kooslusi. Alale jääb rohkelt
Balti jääpaisjärve rannamoodustisi – abrasiooniastanguid ja kivikülve. Seli-Angerja lameoos pakub teaduslikku huvi eelkõige liustiku taandumise uurimisel.
Eeskirjaga muudetakse metsa majandamisele seatud piiranguid ja nii on edaspidi Keskkonnaameti nõusolekul lubatud hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina lageraie ja kuni 2 ha suuruse langina turberaie. Kaitsekorda muudetakse mitmete tegevuste puhul leebemaks. Näiteks on kaitsealal lubatud telkimine ja rahvaürituste korraldamine, kaitseala valitseja nõusolek on vajalik alates 100 osalejaga rahvaürituse korraldamisel selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) poolt tähistamata kohas. Kaitsealal on lubatud lõkke tegemine õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Ehitise püstitamiseks on vaja Keskkonnaameti luba.
Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
Kaitseala loomisega ei suurene riigi kulud. Kuna kaitseala piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele, siis ei ole riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks. Samuti ei suurene riigi metsatoetuste kulud.
