Valitsuse mรครคrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri. Maastikukaitseala moodustati juba varem kaitse all olnud Seli-Angerja servamoodustiste baasil.
Ala jรคtkuvalt riikliku kaitse all hoidmist pidasid vajalikuks Rapla ja Kohila vallavalitsused, Tartu รlikooli geoloogia osakonna geoloogia ja geomorfoloogia vanemteadur Tiit Hang (PhD) ja sama osakonna teadur Katrin Lasberg (PhD), kes on koostanud Seli-Angerja maastikukaitseala kohta eksperthinnangu.
Seli-Angerja maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse kรผlas ja Rapla vallas Pirgu kรผlas. Kaitseala pindala on 100,6 hektarit, millest eramaa moodustab 83,0 ja riigiomandis olev maa 17,6 ha. Varasemalt oli kaitstava ala suurus 123,3 ha, seega vรคhenes kaitstava ala suurus 21,3 ha vรตrra. Vรคhenemine toimus maa-alal, mis ei ole
looduskaitseliselt esinduslik ja on tugeva inimmรตjuga (kaevandamised, siloaugud, รตuealad jms) vรตi mida pole ala terviklikkust arvestades otstarbekas kaitseala koosseisu mรครคrata (Atla jรตe vasak kallas).
Seli-Angerjal on eesmรคrgiks kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi, sรคilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Siin kasvab pรผst-linalehik, mis onย II kaitsekategooria taimeliik ja alal paikneb ka 12,4 ha poollooduslikke kooslusi. Alale jรครคb rohkelt
Balti jรครคpaisjรคrve rannamoodustisi โ abrasiooniastanguid ja kivikรผlve. Seli-Angerja lameoos pakub teaduslikku huvi eelkรตige liustiku taandumise uurimisel.
Eeskirjaga muudetakse metsa majandamisele seatud piiranguid ja nii on edaspidi Keskkonnaameti nรตusolekul lubatud hall-lepikutesย kuni 1 ha suuruse langina lageraie ja kuni 2 ha suuruse langina turberaie. Kaitsekorda muudetakse mitmete tegevuste puhul leebemaks. Nรคiteks on kaitsealal lubatud telkimine ja rahvaรผrituste korraldamine, kaitseala valitseja nรตusolek on vajalik alates 100 osalejaga rahvaรผrituse korraldamisel selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) poolt tรคhistamata kohas. Kaitsealal on lubatud lรตkke tegemine รตuemaal ja kohas,ย mis on kaitseala valitseja nรตusolekul selleks ette valmistatud ja tรคhistatud. Ehitise pรผstitamiseksย on vaja Keskkonnaameti luba.
Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja vรคetise kasutamine, vรคlja arvatud pรตllu- ja รตuemaal.
Kaitseala loomisega ei suurene riigi kulud. Kuna kaitseala piiranguvรถรถnd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele, siis ei ole riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks. Samuti ei suurene riigi metsatoetuste kulud.
