Kauni kodu konkursi maakonna komisjoni ringsõidu lõpuks tuli tõdeda, et iga koduaed oli ise nägu ja tegu, olles oma pererahva soovide ja unistuste peegelpildiks.
Nii mõneski kodus sõnas pererahvas, et ega neil midagi erilist ju ole, kõik on loodud enese jaoks, et oleks ilus vaadata ja mugav olla. Kuigi jätkuvalt ollakse tagasihoidlikud, näitab konkursile esitatud kodude rohkus, et üha rohkem kodusid saab korda ja ilusaks.
Nurga talu, Konuvere küla, Märjamaa vald, Anneli ja Meelis Kärme. Kümme aastat ehitatud Nurga talu on nagu üks ehe ja ehtne maakodu – palkmaja, tiik, iluaed kiviktaimlaga, tarbeaed ja saunamaja. Aed on pererahva enda rajatud ja eriti suur töö on ära tehtud kiviktaimlaga. Omaette vaatepilt on arteesiaveega tiik värviliste kalade ja amuuridega.
Paisu talu, Jõeääre küla, Märjamaa vald, Terje ja Ruttar Marrandi. Uhke ja suur turismitalu sai alguse päästmist vajanud vanaema majast. Napilt viie aastaga on paigast saanud populaarne koht sünnipäevade ja pulmade pidamiseks. Peale inimkätega rajatud ilupeenarde, maakeldri ja vahvate hoonete on ka loodus omalt poolt paigale korraliku pagasi andnud jõe ja Lõuna-Eesti kupleid meenutava maastiku kujul.
Suure-Jaagu talu, Lokuta küla, Märjamaa vald, Gerda ja Mati Terestal. Eelmisel aastal eripreemia saanud, kuid veel lihvimist vajanud maakodu lubas komisjon ka sel aastal üle vaadata. Aastaga ongi pooleli olnud tööd lõpetatud ja palju uutki juurde tekkinud. Viimase tööna sai paar nädalat tagasi valmis vanast vankrist tehtud õuevoodi. Mati Terestal sõnaski, et oma kodu rajamine on pidev protsess, sest hetke, mil kõik oleks valmis, ei tekigi. Oma maakodusse on Terestalid investeerinud palju-palju armastust ja samapalju ajalist-rahalist ressurssi. Igal sammul jääb nende aias midagi põnevat silma. Kõige enam tõmbab küll pilku neljakümnemeetrine rekonstrueeritud rehielamu, kuid silma jäävad ka püstkoda, välimalendite komplekt ja samuti alles hiljuti valminud piimapukk väravas.
Kiisa tee 1a, Masti küla, Kohila vald, Erli Paas ja Andero Haas. Jõudnud selle kodu juurde, lõpetas üks komisjoniliige just telefonikõnet sõnadega, et ta jõudis nüüd mõisasse. Tõesti võib selle kodu puhul öelda, et tegemist on justkui moodsa mõisaga, kus on väga oskuslikult omavahel seotud ümbritsev loodus ja tänapäevane arhitektuur. Võtmesõna on paekivi, mis küll ei ole teinud aia rajamist kergeks, kuid tulemus on lihtne, elegantne ja mõjub suursuguselt. Aia on kujundanud noored ise ning maja arhitektuurilahenduse on teinud Margus Paut. Nagu nii mõneski teises kodus, tõdesid noored, et esialgsed ideed ei olnud üldse nii suurejoonelised, kuid ajaga „läks asi käest“.
Kivimäe, Salutaguse küla, Kohila vald, Andres ja Virge Tõnise. Selle kodu külastajaid tervitab väravas silt „Ettevaatust, lahke peremees!“. Sarnaseid mängulisi detaile võib leida ka ülejäänud aiast. Näiteks ilma ennustav ilmakivi, tervitusnapsu peitev pesakast ja vanu esemeid eksponeeriv väliköök. Mõnusaid ajaveetmiskohti on peale väliköögi loodud kümne aasta jooksul siia aeda teisigi. Vallaaednikest komisjoniliikmetele jäid aga selles aias esimesena silma elupuud, mida on kokku 30 ja mille eest kannab hoolt peremees.
Männi tn 1, Alu alevik, Rapla vald, Pavel Kazimirov ja Piret Rumm. Hoolsa pererahva käe all on viie aastaga valminud aed, kus silm puhkab igal sammul. Kõik on väga korras ja lillepeenarde kompositsioonid on perenaine teadlikult teinud. Tegevust aga peab olema, nii et taimed, mis ühel hetkel on ühes kohas, võivad mõne aja pärast olla hoopis teises paigas, kui perenaine leiab, et varasem koht ikka ei olnud see õige. Grillimaja ja looklev praktiline kivitee selle ees tõmbavad samuti pilku.
Tõnusauna, Ülejõe küla, Rapla vald, Veiko Jansen ja Kristi Järv. Kohas, kus ei arvakski midagi olevat, asub metsa sees kodu, mis üheksa aastaga on vanast lammutatud talukohast tõeliseks pärliks lihvitud. Jällegi saab öelda, et suured asjad saavad alguse millestki väikesest. Esimesena tegi pererahvas hoovi sissesõidu tee keskele ringi, kuhu istutati mõni taim. Sellele järgnes roosipeenar ja nii on aed ajaga aina kasvanud. Ei puudu aiast ka mõnus istumisala, tiik ja kasvuhoone.
Roheline tänav 14, Keava, Kehtna vald, Anneli ja Kalle Kalmo. Avaras ja valgusküllases aias on ruumi nii lastelastele rajatud mängunurgale, puukastidesse rajatud tarbeaiale kui ka iluaiale, kus taimi on valitud peamiselt kuju ja lehestiku järgi. Aia üheks tõmbenumbriks võib aga pidada peremehe enda ehitatud armast suvekööki. Pererahvas hoiab hoolega korras ka väljaspool aeda asuvat kiviktaimlaga haljasala.
Mäe maja, Saunaküla, Kehtna vald, Liina Kõrtsini ja Ivo Rüütalu. Selles kodus sulandub metsamaastik koduaiaga üheks harmooniliseks tervikuks. Kõik sai aga alguse 2006. aastal, kui Rüütalu ostis tüki metsa ja otsustas jõe äärde rajada istumiskoha, kus kala suitsutada. Järgmise sammuna rajas ta sauna. Ja kui on saun, siis miks mitte ka palkmaja. Ajaga saigi paigast kaunite ilupeenarde ja kastidesse rajatud tarbeaiaga kodu, millesse pererahvas aina enam armub. Kuna peremehele on meri südamelähedane, on seda detailides ka koduaeda toodud.
Ööbiku, Kuimetsa küla, Rapla vald, Ants Uustalu ja Kristina Laaneots. Kunagisest võssakasvanud ja lagunevast rehielamust on Uustalu käe all saanud kaunis koht, mis viimased seitse aastat olnud Ööbiku Gastronoomiataluna populaarne söögikoht ja viimased neli aastat olnud ka nende kodu. Kuigi traditsioonilist iluaeda selles aias väga pole, asendavad seda avarad vaated viljapõldudele. Selleks võttis Uustalu võsa maha ning nüüd avanevad tal saunas istudes aknast Itaalia veiniistandusi meenutavad vaated. Põld on vaese mehe meri, nagu Uustalu ütleb.
Komisjon valis välja maakonna kolm parimat kodu, mis esitatakse tunnustamiseks presidendile. Kolme hulka valiti Erli Paasi ja Andero Haasi kodu Masti külas, Mati ja Gerda Terestali Suure-Jaagu talu ning Ants Uustalu ja Kristina Laaneotsa kodu Ööbikul. Eripreemiaga otsustati tunnustada Paisu talu kui ilusaimat ettevõtet.
