Märjamaal laululava taga paiknev 5,72 hektari suurune eraomandisse kuuluv metsamaa on sattunud avalikkuse huviorbiiti, kuna metsa raieõigus müüdi oksjonil puidufirmale ning plaani võeti ulatuslikud raietööd.
Raie on seadusega kooskõlas. Metsamaa omanik taotles keskkonnaametilt vastavat luba ja sai selle. Seega on keskkonnaamet oma kontrolli teinud ning veendunud, et raiesoov on seaduslik. Omanik pani raieõiguse oksjonile ja oksjoni võitnud puiduettevõte alustas ettevalmistust raietöödeks. Kuna metsamaa paikneb asulas, oli üks osa ettevalmistusest kohalike inimeste teavitamine raietöödest. Inimestele see plaan ei meeldinud.
„Loodushoid ja hoolimine neist, kes end ise kaitsta ei saa, jäävad paraku tagaplaanile, kui mängus on raha ja juba sõlmitud lepingud,” seisab Raplamaa Loodushoiu MTÜ Facebooki lehel. Nad toovad välja, et laululava taga olev metsapark paikneb asula territooriumil ja on üheks viimaseks müra- ja heitgaaside tõkkeks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest lääne poole jäävate elanike jaoks. „Niisiis on see metsapark ühtlasi kõrgendatud avaliku huviga ala ja rohevõrgustiku osa,” kirjutavad nad.
Raplamaa Loodushoiu MTÜ eesotsas Mari Laanesaarega on võtnud oma eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse ja puhta ning inimväärika elukeskkonna säilitamise ja parendamise Raplamaal, mistõttu on MTÜ otsustanud seista Märjamaa laululava taguse metsapargi säilimise eest.
Ka laiem avalikkus on MTÜ üleskutsel asunud metsaparki kaitsma. Tänavu märtsikuus allkirjastas 452 inimest üle kogu Eesti petitsiooni, millega otsiti toetajaid raietegevuse peatamiseks. Petitsiooni tulemusel toimusid eri osapoolte vahel arutelud, kuid seni ei ole kompromissi leitud. Endiselt on puiduettevõttel Stora Enso Eesti AS plaan teha 3,82 hektari ulatuses lageraiet ja ülejäänud alal harvendusraiet.
Tänaseks on osapoolte vahel olnud kaks kohtumist, millest viimasel pakkus puidufirma lahendusena, et suurimale lageraiealale jäetakse kohustusliku 17 seemnepuu kõrval kasvama ka 50 elujõus mändi. Lisaks oleks igal inimesel võimalus omalt poolt panustada, et säilitada veel mände. Nende eest tuleks aga igal soovijal tasuda ettevõttele puu hind, mida arvestatakse oksjonil makstud summa järgi. See tähendaks, et iga lisaks püsti jäetud puu hinnaks kujuneks umbkaudu 48 eurot pluss käibemaks. Selle pakkumisega üldsust esindanud inimesed ja MTÜ nõus ei olnud, kuna puude eest tasumisega oleks loodud pretsedent, kus kohalikud elanikud oleks pidanud maksma terve elukeskkonna säilimise eest. MTÜ leidis, et selline näide Eestimaa looduse helgemale tulevikule kaasa ei aita.
Juunikuus saabus MTÜ-le ärev teade, et Märjamaa lauluväljaku lähistel alustatakse raietöid lindude pesitsusajal. Raplamaa Loodushoiu MTÜ saatis reaktsioonina välja palvekirja Stora Enso Eesti AS-le ja keskkonnaministrile, kus palus pidada pesitsusrahu kuni 31.08.2020.
Palvekirjale kirjutasid alla ka MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine. Sellele palvekirjale vastas ettevõte, et nad on valmis dialoogiks, ning lepiti kokku, et MTÜ ja ettevõtte esindajad kohtuvad juulikuus. Seni raiega algust tehtud ei ole ning osapooled on viinud arutelud ka kohtusse.
