Raplamaa Sõnumid
Järjest rohkem on neid, kellele tundub, et mets justkui haihtuks kuhugi. Kvartal kvartali järel kaob. Veel eile olid sirged keskealised puud metsana mühamas, lähed täna samasse kohta – järele on jäänud vaid segi paisatud kännustik ning poriseks mülkaks muudetud metsakamar. Isegi mälestuseks ei kõlba.
Kõrgelt haritud metsamehed rahustavad muretsejaid, et midagi ei ole lihtsalt niisama ära kadunud, kõik on vajaduse pärast maha võetud. Ütlevad, et see metsahävitamise jutt on lihtsalt üks kiusujutt, muud midagi. Kui mingeid puid ongi natuke maha võetud, siis on see kõik sündinud inimeste enda huvides, vaata et peaaegu nende enda palvel. Ah et lageraied? Mis jutt see veel niisugune on! Hädaldaja võiks ise natukenegi mõelda, kuidas saab traktor tihedate puude vahel manööverdada või mismoodi kujutatakse ette harvesteri langil, kus tohib vaid üksikuid puid võtta – see on ju võimatu!
Ja hala selle üle, et puude langetamine tähendab metsa hävitamist, on samasugune põhjendamatu jama. Langetustehnika ei ole lankidelt jõudnud õieti veel lahkudagi, kui juba istutusbrigaadid järel tulevad. Ei, mets ei kao kuhugi, kasvamine võtab küll natuke aega, aga see jutt, et alusmetsad ja metsaloomad ning linnud on sellepärast ära kadunud, et metsamaa on rasketest masinatest jäetud valusaid vermeid täis, et seal ei ela enam putukaidki – see kõik on ju samasugune pahatahtlik irin. Sest lageraielangi kõrval on ju mets alles terve (esialgu) ja kõik mis liigub, roomab või lendab, on sinna kolinud. Ei nad kao kusagile – aasta-paari pärast, kui puutaimed on ennast piisavalt sirutada jõudnud, tulevad kõik sitikad ja satikad tagasi ja metsaelu jätkub vanas rütmis…
Paraku on tegelikkus kordades süngem. Portaal Rohegeenius annab teada, et ajakirjas Nature avaldati teadustöö, mis kajastab raietegevust Euroopa Liidus. Teadlased kinnitavad, et viimaste aastate jooksul on raiutud metsa pindala suurenenud tervelt 49 protsendi võrra ja Eesti kuulub riikide hulka, kus raiemaht on kasvanud keskmisest veelgi enam. Kuigi suurem osa metsadest taastatakse, on metsade süsiniku absorbeerimisvõime ikkagi kannatada saanud. Teadlased ütlevad, et kulub umbes 60 aastat selleni, kui keskkonnale vajalik võimekus taastub. Seda tänaste arusaamade järgi, aga me ju ei tea, kui kohutav on keskkonna tegelik seisund poole sajandi pärast.
Tegelikult peaks iga saega metsa minev mees oma laste ja lastelaste peale mõtlema. Tänane täiskasvanute põlvkond elab selle hävingu alguse ilmselt üle, keeruline saab muidugi olema, sest ilm hakkab veelgi kummalisemalt käituma: tormid sagenevad, üleujutused hakkavad uputama ja põlenguid tuleb nii, et kohati ei pruugi päikestki enam näha olla. Kuid seda põrgut, mis meie järel tuleb, me ise enam ei näe. Selle pärandame oma lastele ja nende järeltulijatele. Kas keegi on neile ikka seletanud, missugused jubedused on ees ootamas?
Jutt jumala õige. Eriti mis puudutab lageraiet. minge sõitke veidi ringi ja vaadake kuidas lageraide lankidel ja nende naabruses olevates metsades on tormid pea kõik seemnepuud halastamatult külili paisanud. Aga kõik see saab toimuda vaid meie oma meeste Hepneri ja Koka heakskiidul ja õhutusel. Elagu EKREIKE!
Vaatad, loed ja imestad, ja meenub kunagise poliitiku ütlus et jääge oma liistude juurde.
Metsa tulebki raiuda. Ja siis uus istutada. Et lastele ei jääks mädanenud puud, mis on ohtlikud nii loomadele kui teistele noorematele puudele.
Ja lugege ikka suurte metsa riikide uudiseid ja teadusportaale. (Eesti on tilluke nii rahvaarvult, pindalalt, ja ka rahaliselt seetõttu palun ärge värvige ennast ilmatähtsaks) Ilmselge on teadus-tõde, et noor mets toodab oluliselt rohkem O2 kui küps mets, mis kõdunedes loovutab CO2 atmosfääri tagasi.
Metsa majandada saab mitut moodi. Ei tohi lubada üle paari hektari suuruseid lageraideid ja mitte nii nagu praegu kus tehakse naaberüksuste viisi a.7 ha. puhtaks ja tekivad tohutud tuulekoridorid. Kui jäetakse nn.seemnepuud mis ilmtingimata selliste tuultega maha tulevad. Kui tahaks neid pärast koristada just äsja istutatud raiesmikul siis ole hea metsamees ja seleta kuidas see oleks võimalik ilma helikopterita?