Korraline puurkaevude joogivee seire tuvastas Raikküla piirkonna puurkaevude vees lubatust suuremal määral nitraate.
Nädalapäevad tagasi potsatas Raikküla piirkonna elanike postkasti teavitus, et 20. juulil saabusid Raikküla asula puurkaevu ja ümberkaudsete puurkaevude joogivee analüüside vastused. Tulemuste kohaselt oli puurkaevudes üle lubatud piirnormi nitraate (NO3) ning probleemi ulatus on laiem ja ei puuduta üksnes ühisveevärgi joogivett. Oma teavituses soovitas AS Matsalu Veevärk oma klientidel joogivee nõuetele vastavaks saamiseni mitte kasutada ühisveevärgi vett joogiveeks ja söögi tegemiseks.
AS-i Matsalu Veevärk juhatuse liikme Hans Liibeki sõnul on tekkinud olukorrast mõjutatud 21 kinnistut, kellel on ettevõttega teenuslepingud. Olukorrale otsitakse lahendust veetöötlusseadmete abil ning kaasatud on neli ettevõtet. Liibeki sõnul ei ole Eestis nitraatide osas veetöötluse poole pealt palju praktikat, mistõttu on raske öelda, kui kaua inimesed ootama peavad, mil jälle vabalt ühisveevärgi vett oma äranägemise järgi tarvitada saavad. „Teeme kõik võimaliku, et olukord saaks kiire lahenduse,” ütleb Liibek.
Liibek selgitab, et normaalne looduslik nitraatide foon põhjavees on 0,2-05 mg/l, piirmäär on 50 mg/l, kuid puurkaevust võetud analüüsid on kõikunud 70-90 vahel. „Selge on see, et see ei ole looduslik ja selle väljaselgitamiseks oleme kaasanud keskkonnainspektsiooni,” ütleb juhatuse liige.
Puurkaevude joogivee suhtes teostatakse seiret vastavalt vee erikasutuse loale Liibeki kinnitusel korraliselt kaks korda aastas. Samas ei ole ümberkaudsete puurkaevude seire vee-ettevõtte kohustus: „Tegime seda selgitamaks, kas see puudutab ainult vee-ettevõtte puurkaevu, tuleb välja, et probleem on laiem.” Puurkaevude analüüsi tulemused on edastatud nii terviseametile, Rapla vallavalitsusele kui ka keskkonnainspektsioonile.
Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran kinnitab, et keskkonnainspektsioonile laekus teave Raikküla piirkonna võimalikust nitraadireostusest 8. juulil. „Valla, AS Matsalu Veevärgi ja keskkonnainspektsiooni osalusel toimus antud teemal kokkusaamine, kus pandi paika edasised tegevused, plaanid, koostöö võimalused. Keskkonnainspektsioon on kaardistanud võimalikud põllud piirkonnas, kust võib pärineda nitraadirohkus,” selgitab Maran.
Eile, 28. juulil käisid valla ja keskkonnainspektsiooni ametnikud Raikkülas võimalikke reostusallikaid tuvastamas, kontrollides kohalike elanike kohtreoveekäitlust. „Nitraadirohkuse põhjusi on keeruline tuvastada, lisaks on Raikkülas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud. Tegemist võib olla ka vanema jääkreostusega. Siiani ühtegi võimalikku süüdlast pole tuvastatud,” vahendab Maran.
