Arvo Saidla: Sügisel on oodata ilusat ja päikesepaistelist ilma

Ilmaennustaja ja metsavana Arvo Saidla ennustab, et eesootav sügis tuleb ilus ja päikesepaisteline. Oma ennustustes tugineb ta vanarahvatarkusele ning kuufaasidele.
Saidla selgitas, et sügise ilma saab ennustada selle põhjal, milline ilm on lauritsapäeval ehk 10. augustil. Tänavu langes see esmaspäevale ning hommikust õhtuni oli ilm päikesepaisteline ja ilus ning see annab lootust, et ka sügis saabub samasugune.
Saidla rääkis, et selle tarkuseni jõudis ta vanemate inimestega rääkides. Loodusest leiab Saidla sõnul teisigi märke, mis viitavad ilusale sügisele. Näiteks võib seda lugeda pihlakamarjade pealt. Saidla selgitas, et kui pihlakamarju on puudel palju, võib sügisel vihma oodata. Tänavune seis on täpselt vastupidine – marju on puu otsas vähe.
“Üldiselt on nii, et kui pihlakaid on vähe, on taevaluugid kinni. Vihma küll sügisel tuleb, aga mõõdukalt,” rääkis Saidla. Samuti jälgib ta kuufaaside muutusi ning nende kohaselt jätkub praegune ilus suveilm kuni 19. augustini. Sealt edasi on oodata temperatuuri jahenemist ja vihmasemaid päevi. Sinnamaani saab veel kaunist rannailma nautida.
Rahvatarkuse põhjal tehtud ennustustesse võib suhtuda mitut moodi. Raplamaa Sõnumid pöördus kommentaari küsimiseks ka Keskkonnaagentuuri poole. Asutuse pressiesindaja Valdo Jahilo sõnas, et vanarahva ütelustel ja tarkustel on alati mingi iva sees või tõde taga olnud – olgu selleks siis „luiged läinud – lumi taga“-stiilis tõdemus või mõni muu tähelepanek.
Tõde on ka see, et kogu maailm on globaalse kliimamuutuse lävel või siis juba selle sees. Rahvatarkused, mis veel sadakond või mõnikümmend aastat tagasi tundusid täitsa pädevatena, ei pruugi tänapäeval enam nii kindlad olla. Loodus ja keskkond on muutunud kahjuks väga kiiresti.
“Teadus- ja faktipõhise asutusena on meil raske selliseid ennustusi kommenteerida, kuna oma töös toetume teist laadi infoallikatele – satelliidipiltidele, radaris registreeritud muutustele, sondidega registreeritud andmetele jne. Sealt tulev ja kogunev infohulk on aukartustäratav, mida omakorda targad mudelprogrammid koos õppinud sünoptikutega püüavad inimkeelde tõlkida ning nende põhjal tõenäosuspõhiseid prognoose koostada. Mida pikemast ajast tulevikus me räägime, seda suurema veaprotsendiga on need ennustused,” rääkis Valdo Jahilo.
Olemasolevate teadmiste juures edastab Keskkonnaagentuur iga kuu alguses väga üldiseid kuu ilmaprognoose. Täpsemaks muutuvad need nädalase lõpptähtajaga. “Nelja päeva prognoosid on juba üsna tõenäolised ning homse ilma omad enamjaolt tõsi. Kuigi vahel võib ka siin vimkasid ja üllatusi sisse tulla. Mis siis veel rääkida mitme kuu kaugusel asuva ajaperioodi kohta ennustuse koostamisest,” sõnas Jahilo. Ta lisas: “Teaduslikult ei saa me asutusena neid ennustusi kinnitada ega ka ümber lükata, sest eksimisprotsent on siin tugevasti üle viiekümne.”