Kuna metsanduse uue kรผmnendi arengukava ei valmi tรคhtajaks, on keskkonnaministeerium juba praegu asunud selle valdkonna kรตige pรตletavamaid probleeme leevendama. Esimese asjana on tulekul seadusemuudatused, mis kรคrbivad lageraielankide pindala ning vรคhendavad lindude pesitsuse ajal hรคirimist.
Metsanduse uue, 2021.โ2030. aasta arengukava kokkupanek kรคib tรคie hooga, aga selle seadusena vastuvรตtmine on lรผkkumas poolteise aasta kaugusele. Raskused on tekkinud seal, kus esialgu oodata ei osanud โ kava mรตjuhindaja leidmisega. Pรตhjusi on siin mitmeid, alustades tรถรถ keerukusest ja mahukusest ning lรตpetades teema tundlikkusega. Loodan, et sรผgiseks saab arengukava mรตjude hindaja siiski lรตpuks leitud.
Paralleelselt arengukava kokkupaneku ja sealsete konsensuseotsingutega oleme pรผรผdnud erinevate huvirรผhmadega kohtudes leida metsanduse mรตnedes valupunktides eraldi kompromisslahendusi. Just nende arutelude pรตhjal said vรคlja tรถรถtatud looduskaitse- ja metsaseaduse muudatusettepanekud.
Need ettepanekud on juba kรคinud kooskรตlastusringil, mis tรคhendab, et huvirรผhmad on saanud oma arvamust avaldada. Teema aktuaalsust nรคitab laekunud ettepanekute rohkus. Osa neist ettepanekuist said eelnรตusse ka sisse viidud ning kui kรตik kulgeb plaanipรคraselt, jรตuab see sรผgisel Riigikokku.
Raierahu kaitsealadel
Looduskaitseseaduse muudatusega keelame lindude pesitsemise ajaks raietรถรถd kรตikidel kaitsealadel 15. aprillist 15. juulini. Seda aega on vรตimalus ministri kรคskkirjaga vastavalt kevade saabumisele ka nihutada: loodus ju kalendrit ei vaata.
Siinjuures tasub mรคrkida, et RMK on kevadist raierahu juba aastaid vabatahtlikult pidanud ja teeb seda riigile kuuluvas majandusmetsas ka edaspidi. Ses asjas vรตib ette tulla vaid รผksikuid erandeid, nagu nรคiteks tรคnavused kuuse-kooreรผraski tรตrjumiseks vajalikuks osutunud tรถรถd. Kรผsitluste pรตhjal teame ka seda, et suur osa erametsaomanikkegi juba peab vรตi on valmis kevad-suvist raierahu pidama.
Seadusemuudatuste valguses vรครคrib mainimist ka juba olemasolevate linnukaitsesรคtete tรคpsustamine, et kรตigile oleks รผheselt mรตistetav linnurahu kehtimine ka oksahunnikute tรตstmisel ja okste purustamisel. Nende tรถรถde planeerimisel peab kindlasti kontrollima, ega seal linde pesitse.
Uute piirangute kehtestamine on plaanitavate seadusemuudatuste รผks pool. Nรผรผdisajastamist vajavad ka ajale jalgu jรครคnud karistused. Seadusemuudatused kergitavad loodust rikkuvate juriidiliste isikute maksimaalseid karistusmรครคrasid รผle kรผmne korra โ 32 000 eurolt 400 000 eurole.
Lageraielangid
vรคiksemaks
Metsaseaduse plaanitava muudatusega on kavas vรคhendada lageraielangi piirpindala. Praegu on olenevalt kasvukohatรผรผbist lubatud mitme eraldise piires kuni seitsme hektari suurune lageraie, seadusemuudatuse jรตustumisel vรคheneks aga lageraielangi maksimaalne pindala mitme eraldise piires viiele hektarile. Erandiks on รผhe metsaeraldise piiresse jรครคv raielank, mille suurus vรตiks olla ka รผle viie hektari. Loometsades kehtib edaspidigi kahehektarine pindalapiirang.
Lageraie ning lageraiealade suured pindalad on probleemkohana vรคlja toonud metsandusega seotud rahulolu-uuringud. Suurepinnaliste lageraiete mรตju elurikkusele toob vรคlja ka nรคiteks Keskkonnaagentuuri vรคrske รผlevaade โEesti looduse kaitse aastal 2020โ.
Lageraielankide piirpindala vรคhendamine muudab need silmale vรคhem hรคirivaks. Aga hea uudis on see ka nรคiteks neile loomaliikidele, kelle liikumist suured lagedad alad takistavad. Samas on kuni viiehektarilised alad piisavad, et ei tekiks ainult killustatud minielupaigad.
Metsaomaniku kaitseks
Lisaks looduskaitse- ja metsaseaduse muudatustele on tรถรถs metsaregistrit puudutavad ettepanekud. Nende mรตte on sรครคsta metsaomanikke pealetรผkkivate kokkuostjate survest. See on tรตsine mure: mullegi on metsaomanikud alatasa kurtnud, kuidas peavad kokkuostjate pideva pealekรคimisega kokku puutuma.
Tahame teha nii, et edaspidi saaks metsaregistrisse inventeerimisandmeid ehk kirjeldust metsa liigilise koosseisu, vanuse, kรตrguse ja tagavara jm kohta esitada รผksnes metsaomaniku nรตusolekul.
Eesmรคrk on, et metsa kokkuostjad ei saaks enam omaniku selja taga metsaandmeid muuta ning asuda seejรคrel metsaomanikku survestama, et too oma metsamaa vรตi raieรตiguse รคra mรผรผks. On ju just kehtivad inventeerimisandmed uuendus- ja harvendusraie planeerimise aluseks.
Metsaregistrit puudutav teine oluline muudatus tรคpsustab, kes ja kuidas selle tรคisandmeid kasutada saavad.
Riik soodustab ka muul moel seda, et erametsaomanikud oma metsi ei mรผรผks ning neid ise majandaksid. Selleks vรตttis Riigikogu juba aprillis vastu seadusemuudatuse, et 5000 eurot erametsas majandamisest saadud tulu aastas on maksuvaba.
Mรตtleme veel
Niisugused on Eesti metsade tuleviku heaks juba astutud vรตi astumisel sammud. Tรตenรคoliselt tuleb selles valdkonnas lahendust otsida veel mitmele murekohale, olgu siis maanteeรครคrte lagedaks raiumise vรตi n-รถ naabri kiusamiseks vรตetavate raielubade probleemile.
Kรตiki muudatusi tuleb seejuures kavandada รผksteist kuulates ning otsuste plusse ja miinuseid kaaludes. Kindel on, et nii metsanduse uue arengukavani jรตudmiseks kui ka valdkonna รผksikkรผsimuste lahendamiseks lรคheb tarvis mรตtestatud arutelu, kainet mรตistust ja oskust teha kompromisse. Seejuures vajame kรตigi, sealhulgas huvirรผhmade pรผhendumist edasiminekule. Olukorra ja รผksteise kritiseerimisele keskendumine meid edasi ei aita.
