Kuna metsanduse uue kümnendi arengukava ei valmi tähtajaks, on keskkonnaministeerium juba praegu asunud selle valdkonna kõige põletavamaid probleeme leevendama. Esimese asjana on tulekul seadusemuudatused, mis kärbivad lageraielankide pindala ning vähendavad lindude pesitsuse ajal häirimist.
Metsanduse uue, 2021.–2030. aasta arengukava kokkupanek käib täie hooga, aga selle seadusena vastuvõtmine on lükkumas poolteise aasta kaugusele. Raskused on tekkinud seal, kus esialgu oodata ei osanud – kava mõjuhindaja leidmisega. Põhjusi on siin mitmeid, alustades töö keerukusest ja mahukusest ning lõpetades teema tundlikkusega. Loodan, et sügiseks saab arengukava mõjude hindaja siiski lõpuks leitud.
Paralleelselt arengukava kokkupaneku ja sealsete konsensuseotsingutega oleme püüdnud erinevate huvirühmadega kohtudes leida metsanduse mõnedes valupunktides eraldi kompromisslahendusi. Just nende arutelude põhjal said välja töötatud looduskaitse- ja metsaseaduse muudatusettepanekud.
Need ettepanekud on juba käinud kooskõlastusringil, mis tähendab, et huvirühmad on saanud oma arvamust avaldada. Teema aktuaalsust näitab laekunud ettepanekute rohkus. Osa neist ettepanekuist said eelnõusse ka sisse viidud ning kui kõik kulgeb plaanipäraselt, jõuab see sügisel Riigikokku.
Raierahu kaitsealadel
Looduskaitseseaduse muudatusega keelame lindude pesitsemise ajaks raietööd kõikidel kaitsealadel 15. aprillist 15. juulini. Seda aega on võimalus ministri käskkirjaga vastavalt kevade saabumisele ka nihutada: loodus ju kalendrit ei vaata.
Siinjuures tasub märkida, et RMK on kevadist raierahu juba aastaid vabatahtlikult pidanud ja teeb seda riigile kuuluvas majandusmetsas ka edaspidi. Ses asjas võib ette tulla vaid üksikuid erandeid, nagu näiteks tänavused kuuse-kooreüraski tõrjumiseks vajalikuks osutunud tööd. Küsitluste põhjal teame ka seda, et suur osa erametsaomanikkegi juba peab või on valmis kevad-suvist raierahu pidama.
Seadusemuudatuste valguses väärib mainimist ka juba olemasolevate linnukaitsesätete täpsustamine, et kõigile oleks üheselt mõistetav linnurahu kehtimine ka oksahunnikute tõstmisel ja okste purustamisel. Nende tööde planeerimisel peab kindlasti kontrollima, ega seal linde pesitse.
Uute piirangute kehtestamine on plaanitavate seadusemuudatuste üks pool. Nüüdisajastamist vajavad ka ajale jalgu jäänud karistused. Seadusemuudatused kergitavad loodust rikkuvate juriidiliste isikute maksimaalseid karistusmäärasid üle kümne korra – 32 000 eurolt 400 000 eurole.
Lageraielangid
väiksemaks
Metsaseaduse plaanitava muudatusega on kavas vähendada lageraielangi piirpindala. Praegu on olenevalt kasvukohatüübist lubatud mitme eraldise piires kuni seitsme hektari suurune lageraie, seadusemuudatuse jõustumisel väheneks aga lageraielangi maksimaalne pindala mitme eraldise piires viiele hektarile. Erandiks on ühe metsaeraldise piiresse jääv raielank, mille suurus võiks olla ka üle viie hektari. Loometsades kehtib edaspidigi kahehektarine pindalapiirang.
Lageraie ning lageraiealade suured pindalad on probleemkohana välja toonud metsandusega seotud rahulolu-uuringud. Suurepinnaliste lageraiete mõju elurikkusele toob välja ka näiteks Keskkonnaagentuuri värske ülevaade „Eesti looduse kaitse aastal 2020“.
Lageraielankide piirpindala vähendamine muudab need silmale vähem häirivaks. Aga hea uudis on see ka näiteks neile loomaliikidele, kelle liikumist suured lagedad alad takistavad. Samas on kuni viiehektarilised alad piisavad, et ei tekiks ainult killustatud minielupaigad.
Metsaomaniku kaitseks
Lisaks looduskaitse- ja metsaseaduse muudatustele on töös metsaregistrit puudutavad ettepanekud. Nende mõte on säästa metsaomanikke pealetükkivate kokkuostjate survest. See on tõsine mure: mullegi on metsaomanikud alatasa kurtnud, kuidas peavad kokkuostjate pideva pealekäimisega kokku puutuma.
Tahame teha nii, et edaspidi saaks metsaregistrisse inventeerimisandmeid ehk kirjeldust metsa liigilise koosseisu, vanuse, kõrguse ja tagavara jm kohta esitada üksnes metsaomaniku nõusolekul.
Eesmärk on, et metsa kokkuostjad ei saaks enam omaniku selja taga metsaandmeid muuta ning asuda seejärel metsaomanikku survestama, et too oma metsamaa või raieõiguse ära müüks. On ju just kehtivad inventeerimisandmed uuendus- ja harvendusraie planeerimise aluseks.
Metsaregistrit puudutav teine oluline muudatus täpsustab, kes ja kuidas selle täisandmeid kasutada saavad.
Riik soodustab ka muul moel seda, et erametsaomanikud oma metsi ei müüks ning neid ise majandaksid. Selleks võttis Riigikogu juba aprillis vastu seadusemuudatuse, et 5000 eurot erametsas majandamisest saadud tulu aastas on maksuvaba.
Mõtleme veel
Niisugused on Eesti metsade tuleviku heaks juba astutud või astumisel sammud. Tõenäoliselt tuleb selles valdkonnas lahendust otsida veel mitmele murekohale, olgu siis maanteeäärte lagedaks raiumise või n-ö naabri kiusamiseks võetavate raielubade probleemile.
Kõiki muudatusi tuleb seejuures kavandada üksteist kuulates ning otsuste plusse ja miinuseid kaaludes. Kindel on, et nii metsanduse uue arengukavani jõudmiseks kui ka valdkonna üksikküsimuste lahendamiseks läheb tarvis mõtestatud arutelu, kainet mõistust ja oskust teha kompromisse. Seejuures vajame kõigi, sealhulgas huvirühmade pühendumist edasiminekule. Olukorra ja üksteise kritiseerimisele keskendumine meid edasi ei aita.
