Lisaleht Rohelised Sõnumid: Hispaania teetigu – aiapidaja halb unenägu

Hispaania teetigu tuntakse ka kui lusitaania teetigu. Esimest korda registreeriti see probleemne võõrliik Eestis 2008. aastal. Ehk oled sinagi seda tigu hämarikus ja öösel või vihmastel perioodidel ka päeval liikumas näinud? Need kohtumised muutuvad aina tõenäolisemaks, sest iga mööduva aastaga kasvab tema arvukus ning see sunnib aina enam aiapidajaid oma kätetöö kaitseks võitlusesse asuma.

Hispaania teetigu on pärit Portugalist, kuid on tänaseks levinud kõikjal Euroopas. Suuresti võib selle karuteene eest tänada rahvusvahelist taimekaubandust. Hispaania teeteo munad on võrdlemisi sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallist kiirelt tuvastada. Nii ongi inimesed võõrliigi pahaaimamatult koos soetatud istikuga ise oma aeda toonud. Teadlikkuse kasvades on aiapidajad hakanud ka istikuid tähelepanelikult läbi vaatama. Teomunad on väetisegraanulitega võrreldes läbipaistvamad ja kobaras koos.

Aias teeb hispaania teetigu palju pahandust. Tema toidulauale kuuluvad mahlakad köögiviljad nagu näiteks kurk, kõrvitsalised ja lehtsalat, aga ka ilutaimed, teraviljakultuurid ja seened. Ta ei ole pirtsakas ja lepib vajadusel ka lagunevate taimeosade, käärivate puuviljade ja suure arvukuse korral isegi surnud liigikaaslastega.

Hispaania teetigu paljuneb kiiresti. Üks isend võib muneda kuni 400 muna. Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse mõnekümne kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Noored nälkjad kooruvad juba 3,5-5 nädala pärast. Poolteist kuud hiljem on nad saavutanud suguküpsuse ja võimelised ise munema. Arvukuse kasvule on omakorda kaasa aidanud ka viimaste aastate soojad talved, sest heade varjevõimaluste ja soodsa temperatuuri korral talvitub hispaania teetigu edukalt.

Kiire paljunemine ja armastus kõige selle vastu, mille kasvatamise nimel aiapidajad palju vaeva näevad, on ka põhjus, miks hispaania teeteost on kujunemas kasvav probleem. Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd ütles, et hispaania teeteo mõju looduskeskkonnale ei ole praegu veel teada, sest seda on vähe uuritud. Selge on aga see, et aianduse ja põllumajanduse seisukohast on tegemist nuhtlusega.

Süsteemse info kogumiseks avas Keskkonnaamet juulikuus nutirakenduse, kuhu saavad kõik inimesed märkida hispaania teeteo asukohad. Kindlasti tuleb enne veenduda, et tegemist on just võõrliigi ja mitte mõne meie kodumaise liigiga. Kohalikud suur seatigu ja must seatigu sarnanevad väljanägemiselt hispaania teeteoga.

Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas – täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Tal puudub koda. Keha värvus varieerub alates tumepruunist punakate, oranžide, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane. Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam. Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.

Kaardirakenduse loomise üks eesmärke on koguda infot paremate tõrjesoovituste tegemiseks. Tammekänd selgitas, et talvel plaanitakse koostada ohjamiskava, kuhu koondatakse erinevad tõrjesoovitused ja praktikad mujalt Euroopast. Tammekänd tõi välja, et see on ühtlasi hea võimalus kohalikel kogukondadel info kogumiseks, kus probleem kõige suurem on. Näiteks Haabersti linnaosa paigaldas mõned nädalad tagasi Kakumäele esimese hispaania teetigude kogumiskonteineri. Rapla maakonna probleemsemad piirkonnad paistavad teokaardi andmetel olevat Rapla, Hagudi, Kohila, Aespa ja Vilivere ümbrus.

Selge on aga ka see, et tigu ei liigu ainult aia piires. Tema meeliselupaigaks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad ja kasvuhooned, aga ka rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad. See tähendab, et teda võib kohata ka näiteks kergliiklusteedel ja mujal avalikus ruumis. Tammekänd ütles, et praegu ei ole veel kindlat plaani, kuidas sellistes paikades tõrjet korraldada. On olnud mõtteid kaasata haljastusettevõtteid või üldkasuliku töö tegijaid. Samuti on talgute korraldamise mõtteid. See kõik peaks aga saama selgemaks talve jooksul.

Hispaania teeteo leviku andmeid saab edastada ja vaadata aadressil: teokaart.keskkonnaamet.ee

Mida teha, et vältida hispaania teetigude aeda sattumist:

• ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus hispaania teeteod elavad;
• kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik 5 nädalaks karantiini: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta;
• võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada;
• kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, võib abi olla nn teoaedadest – siledad plekist piirded, kust teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.

Mida teha, kui sul on aias hispaania teeteod:

• korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;
• löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa. Tallinna piirkonnas võib hukatud isendid viia Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40), kus need tasuta põletatakse;
• nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid on lihtsam kokku koguda;
• suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;
• kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;
• hoolda oma aeda – hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);
• teomürgid ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigi mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad);
• ole kindel, et hävitad hispaania teetigu. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike.