Kadri Tammar,
Kehtna põhikooli ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse õpetaja
Kuigi uue õppeaasta alguseni on veel veidi aega, on paljud õpetajad juba erialaselt töised. 57 Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat kogunesid 12.-14. augustini Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi (EAÜS) suvekooli, mille korraldasid sellel aastal Raplamaa ajalooõpetajad.
EAÜS-i suvekool toimus juba 27. korda ja kohtumispaigaks on igal suvel eri maakond. Viimati tõi suvekool ajalooõpetajad Raplamaale 2006. aastal.
Kohila võlus oma kultuurilise mitmekesisusega
Suvekooli läbiv teema oli „Vana maja uus elu“ ja seega tutvusid õpetajad Raplamaa mõisate ja teiste hoonetega, millel on nüüd uus tegevusala. Suvekooli avapäev möödus Kohila vallas, kus Kohila gümnaasiumi õppealajuhataja Reet Kuhlbergi ja Kohila vallavanema Uku Torjuse tervitussõnade järel külastati Kohila mõisa, mille hoonetes tegutsevad nüüd mõisakool ja raamatukogu, ning Tohisoo mõisa, kus tegutseb koolituskeskus ja selle kõrval käib TOHI džinni tootmine.
Põigati sisse ka Hageri vennastekoguduse palvemajja ja Hageri kirikusse ning Angerja Issanda Taevaminemise kirikusse. Külastatud pühakojad lummasid ja tõid välja Kohila kandi sügava kultuuriloo. Nauditav oli kuulda kohalikke hingestatult ja asjatundlikult kodukoha ajalugu ja kombeid tutvustamas. Järvamaalt suvekooli sõitnud õpetaja sõnul tasus osaleda juba ainuüksi Hageri palvemaja külastamise ja vennastekoguduse liikumisega tutvumise pärast. Hageri palvemaja külastust nimetasid mitmed õpetajad suvekooli pärliks. Hageri kirik inspireeris ajalugu õpetama kirikuhoone, eriti Christian Ackermanni loomingu kaudu.
Õhtuks jõudsid õpetajad Kehtnasse, mille kutsehariduskeskuse õpilaskodus suvekoolilisi majutati. Kuigi juba hämardus, said õpetajad võimaluse tutvuda Kehtna kutsehariduskeskuse tehnikamajas õppetöös kasutatavate masinatega ja neid isegi juhtida. Reka ja traktoriga sõita soovijatest tekkis lausa järjekord. Eriti innukad olid õpetajannad.
Vihm ei seganud maakonna mõisatega tutvumist
Kui kohaliku kutsehariduskeskuse juht Eero Kalberg oli külalisi tervitanud, jätkasid õpetajad teisel päeval oma suvekooli bibliodraama koolitusega ning Kehtna mõisa ja pargiga tutvumisega. Kehtna mõisaga tutvudes räägiti õpetajatele ka nn pruutide kooli ajast ehk perioodist, mil Kehtnas õpetati kõrgel tasemel kodumajandust. Vihmast hoolimata uudistati ka pargis kasvavaid presidentide tammesid.
Päev jätkus endises veskis asuvas Puraviku sepikojas. Edasi külastati Atla mõisa, kus tegeletakse keraamika ja napsi tootmisega, ning Raikküla mõisa. Õpetajaid kõnetas külastatud paikade kontrastsus ja sealsete tegijate entusiasm. Kõikjal oli näha ja kuulata nii palju, et päevakava survel lahkuti järgmistesse paikadesse raske südamega. Uudishimu ei vähendanud ka uuesti alanud vihmasadu.
Pika ja tegusa päeva lõpetas pidulik õhtusöök ning humoorikas teatriõhtu raplalase Maili Metssalu loodud teatri Vaba Vanker ühendatud etendustega “Eestlaste muistne lugu”, “Eestlaste muistne sugu“ ja „Eestlaste muistne pugu“.
Suvekooli viimasel päeval sõitsid õpetajad Raplasse, kus tutvuti kohaliku gümnaasiumiga ning arutati EAÜS-i uue õppeaasta plaane.
Mõistagi jätsid suvekoolile oma jälje ka viirusekuud. Tavapäraselt on suvekoolis osalejaid 15-20 inimese jagu rohkem. Samuti on EAÜS-i suvekoolis varem osalenud ning oma kogemusi jaganud kolleegid teistest riikidest, näiteks Hollandist, Taanist, Soomest ja Lätist. Sel aastal kahjuks mitte. Hoolimata osalejate veidi väiksemast arvust, jäädi Raplamaa külastamisega väga rahule. Võrumaa ja Saaremaa õpetajate sõnul annavad uued paigad ja eriti kohalikud innustunud inimesed õpetajatele uusi ajalooalaseid teadmisi ning näiteid koolitundideks. Seda Raplamaa pakkus ja eriti tõid õpetajad välja Kohila pühakodades ja maakonna mõisates kogetut.
Suvekooli peakorraldaja oli Kehtna kutsehariduskeskuse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Reelika Laes.
Suure panuse suvekooli õnnestumisse andsid ka Kohila gümnaasiumi õpetajad Ene Holsting ja Nele Aus, Rapla gümnaasiumi ajalooõpetaja Hele Israel ning EAÜS-i juhatus. Järgmine EAÜS-i suvekool on Võrumaal.
