Tiiu Luht
Eelmisel nädalal oli Rapla orelisuve seitsmes kontsert. Külalised Lätimaalt – organist Ilona Birgele ja viiuldaja Paula Sumane – olid Maarja-Magdaleena kirikus esitatava kava kokku seadnud nii, et alguses on klassika, siis suutäis Eestit ja ülejäänu autorid on Läti tänapäevasemad heliloojad.
Kel on tegemist olnud orelimuusikaga, seda õppides või austades, see ei ole Bachi, Johann Sebastiani (1685-1750), puudutusest pääsenud. Ilona Birgele, kes osalenud paljudel rahvusvahelistel meistrikursustel ja ise kontsertorganistina mitmes riigis esinenud, alustas Rapla kontserti klassikaga. Bachi Fantasia G Duur tema esituses kõlas avaras kirikus suurelt ja haaravalt, mis kujundas kogu muusikaõhtule omapärase värvingu.
Helilooja Arvo Pärt (1935) on ühes intervjuus öelnud, et ajal, kui ta oma loometeel selgust otsis, tugines ta sageli Bachile. Järgmiseks looks kontserdil oligi Pärdi Fratres, kirjutatud aastal 1977. Seega aasta hiljem, kui helilooja oli juba leidnud oma tintinnabuli-tehnika (muusikapala „Aliinale”, 1976) ja kasutas seda. Viiulikunstnik Paula Sumane, kes võitnud auhindu, teinud koostööd Lissaboni ja Baden-Badeni muusikutega, esines ka Rapla kirikus meisterlikult. Viiul tema käes kõlas lummavalt ja nagu elava kaaslasena muusikas.
Kontsert jätkus Läti heliloojatega
Agneta Krilova (1980) on sündinud Ventspilsis, omandanud muusikahariduse sealsamas kõrgkoolini välja. Kooli kõrval tekkis tal suur huvi helitööde kirjutamise vastu ja ta läkski helilooja Juris Carlsoni juurde komponeerimist õppima ning täiendas end hiljem Soomes Helsingis. Raplas oli tema töödest kavas orelifantaasia The White Night.
Huvitav loomeinimene Lätimaal on Daugavpilsis sündinud Andrejs Selickis (1960). Mitmed muusikoolid läbi teinud, läks ta Läti riiklikku konservatooriumi õppima komponeerimist ja lõpetamise järel pühendunud õigeusukoguduste teenimisele. 1970-ndatel aastatel tutvus ta Arvo Pärdiga, kellest sai tema suur mentor ja õpetaja. Mõlemat meest seob nende loomingu usuline taust. Rapla kontserdil kuulsime lätlasest helilooja huvitavat muusikapala Kriźini esiettekandena.
Üks laialdasemalt tuntud ja auhindu väärinud Läti helilooja on Aizputes sündinud Peteris Vasks (1946). Ta armastab loodust ja keskkonnaküsimused pole talle võõrad. Tema kindla harmooniatunnetusega loomingus leidub ka rahvamuusika jooni.
Läti 100 aasta juubeliks ilmunud Vasksi plaati tutvustas ka Eesti meedia. Paljude tähtsate autasude hulgas on Peteris Vasksi meeles peetud Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Rapla kirikus tuli esitusele tema kauni kõlaga vaimulik teos Laudate Dominum.
Sisuka muusikaõhtu Raplas lõpetas Emils Darzinśi (1875- 1910) Melanhoolne valss. Helilooja kuulus sellesse põlvkonda, kus muusikaharidust omandati Moskvas ja Peterburis. Raskustega ja vaesusega võideldes töötas ta õpetajana Riias. Väljakannatamatuks osutus aga kriitika tema loomingu kohta ja ta hävitas palju sellest.
Täna esinevad Rapla kirikus taas külalised Lätist.
