Eelmise õppeaasta lõpp oli täis ootamatusi ja väljakutseid ning paratamatult on praegugi õhus mitmeid küsimusi, kuidas uus õppeaasta hakkab välja nägema. Ülevaate andmiseks küsisime valdadelt ja koolidelt, kuidas uuele õppeaastale vastu minnakse.
Nii palju on selge, et kool algab meile kõigile tuttaval kuupäeval. „Kõigis koolides on avaaktus tavapärasel kuupäeval, 1. septembril. Iga kool lähtub oma võimalustest ja osalejate arvust,” selgitas olukorda oma vallas Kehtna haridus- ja kultuuritööspetsialist Teele Ojasalu. Tema sõnul kasutatakse valla koolides erinevaid variante – osa plaanib aktust pidada õues iga ilmaga, teised ainult hea ilmaga. Osa koolide aktusel on kogu koolipere koos tavapäraste külalistega ning teistel vaid 1. klassi õpilaste vanematega.
Rapla valla hariduse ja kultuuritöö peaspetsialisti Eveliis Mülleri sõnul plaanitakse alustada tavapärasel ajal ja viisil, kuid vajadusel on koolid valmis reageerima ja näiteks piirama inimeste arvu aktusel. „Mitmed koolid plaanivad aktust korraldada välitingimustes,” lisas ta.
Sama mõtet väljendasid Vana-Vigala põhikooli direktor Margit Liira ja Märjamaa gümnaasiumi direktor Kalle Uusmaa, kes mõlemad ütlesid, et aktus toimub 1. septembril ja kui ilm lubab, siis õues.
Õppetööga alustatakse vähemalt esialgu suuresti tavapärasel viisil ehk kontaktõppena. „Tänaseks teada olevate üleriiklike suuniste kohaselt alustame kooliaastat tavapäraselt – täies mahus kontaktõppena,” selgitas Kalle Uusmaa.
„Alustame täies mahus kontaktõppega. Me ei näe vajadust hetkel jätta kedagi distantsõppele. Sellised otsused tulevad vaid siis, kui olukord seda nõuab,” ütles Kabala lasteaia-põhikooli direktor Margo Hussar. Rapla valla hariduse ja kultuuritöö peaspetsialist Eveliis Müller kinnitas, et kui olukord nõuab, on kõikidel valla koolidel valmisolek kaugõpet rakendada.
Kevadel läbi tehtud kaugõpe andis õpilastele ka olulisi oskusi. Müller möönis, et mõned asutused planeerivad kaugõpet õppetöösse lõimida. Seda näiteks aeg-ajalt korraldatavate kaugõppepäevade abil. Nii ei lähe kaotsi eelmise õppeaasta lõpus omandatud kaugõppe oskused.
Sama seisukoha on võtnud osa Kehtna valla koole. Kehtna põhikool pöörab erilist tähelepanu õpilaste taseme väljaselgitamisele, et teada saada, kuidas on kevadine distantsõppeperiood õpilastele sobinud ja milline on õpilaste teadmiste ja oskuste tase. „Digipädevuse hoidmiseks ja tõstmiseks nii õpetajatel kui ka õpilastel on mõistlik kasutada regulaarselt distantsõppe/e-õppe päevasid kogu koolile kooliastmete või klasside kaupa,” selgitas Teele Ojasalu.
Ka Valtu põhikool kaalub III kooliastme puhul mingil määral distantsõppe rakendamist näiteks kord nädalas või muul perioodil. „Vallavalitsus soosib alternatiivsete õppeformaatide teadlikku ja regulaarset rakendamist tavapärase koolielu osana ning pakub koolitustuge, et hoida ja arendada õpetajate digipädevust,” ütles Ojasalu.
Isikukaitsevahendid igas koolis
Valdades ja koolides kinnitatati kui ühest suust, et koolid on varustatud desinfitseerimisvahendite ja maskidega, et neid vajadusel kasutada. „Oluline on säilitada rahu nii õpetajate, õpilaste kui ka vanemate seas. Desinfitseerimisvahendid on olemas, vajadusel tagatakse ka maskid jm kaitsevahendid. Kätepesu on jätkuvalt kõigi parim sõber,” rääkis Ojasalu.
„Õpetajatele tuletame viirushaiguste leviku tõkestamisega seotud tegevusi meelde augustikuu viimasel õppenõukogul. Õpetajad omakorda selgitavad kätehügieeni eest hoolitsemisega seonduvat õpilastele esimeses klassijuhatajatunnis,” selgitas Kalle Uusmaa.
„Desinfitseerimisvahendid on meil olemas kohe koolimaja ukse juures, kus lapsed kooli tulles oma käed ära desinfitseerivad. Valmis on meil ka kauglugevad kraadiklaasid – termomõõturid, et kahtluse korral kohe kontaktivabalt lapsed üle kraadida,” kirjeldas Kabala kooli reegleid Margo Hussar.
Õpilaste arvu klassiruumides vähendama ei hakata. Võimalusel püütakse vähendada hoopis koolimajasisest liikumist. „Kuna klassid on meil piisavalt väikesed (3-13 õpilast) ja maja piisavalt suur, siis ei pea erilisi muudatusi rakendama,” ütles Vana-Vigala põhikooli direktor Margit Liira. „Koolid hajutavad inimesi vastavalt võimalustele, võimalusel toimub rohkem õuesõpet. Näiteks Kehtna põhikool kaalub ülekooliliste kontaktide piiramiseks luua n-ö koduklassid, et õpilased ei liiguks koolis liigselt ringi,” ütles Teele Ojasalu.
Eveliis Mülleri sõnul on ka Rapla valla koolide klassiruumide kasutus endine, kuigi võimaluse korral püütakse ristkasutust vältida. „Pindu puhastatakse ja ruume õhutatakse regulaarselt,” lisas ta.
Peamine on meeles hoida, et haigustunnustega õpilased peaksid koju jääma. „Haigustunnustega õpilasi kooli ei oota. Kui osa õpilasi jääb kaugõppele, siis on meil ju kevadest see kogemus olemas, nii et elu ei peaks seisma jääma ja koolitarkust saavad kõik,” arvas Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank.
Koolid on uueks õppeaastaks igatahes valmis. Seda nii koroonaleviku kui ka vajaliku personali seisukohast. Märjamaa gümnaasium ja Kabala lasteaed-põhikool kinnitavad, et kõik õpetajate ametikohad on täidetud. „Meie koolis on kõik õpetajad olemas ja kõik kooli tööks vajalikud ametikohad täidetud. Oleme kooli alguseks valmis,” ütles Kalle Uusmaa.
Rapla Kesklinna kool on saanud nelja uue õpetaja võrra rikkamaks. Paari õpetajat veel otsitakse, kuid kooli alguseks ollakse siiski valmis.
