Esimene teade haige metssea leiust jõudis avalikkuseni 2. septembril. Vahepeal on leitud veel üks nakatunud siga. Leiud näitavad, et katkuviirus ei ole kadunud ning endiselt peab silmas pidama ohutusreegleid.
Mõlemad seni leitud sigade Aafrika katku haiged metssead on leitud Raplamaalt. Esimene neist oli üle kaheaastane auto alla jäänud emis, kes avastati 25. augustil Rapla vallast Toomja külast. Septembrikuu esimesel nädalal tuli Veterinaar- ja Toiduametile teade ka ühest alla üheaastasest kütitud metsseast, kellel tuvastati katkuviirus. Metssiga kütiti samast piirkonnast, kust leiti ka eelmine haigusekandja.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul näitavad leiud sigade Aafrika katku olemasolu meie keskkonnas ja metssigade populatsioonis. Haigustekitaja leid võib olla vahetu oht meie seafarmidele.
„Seakasvatajad peavad jätkuvalt kinni pidama bioturvalisuse nõuetest. Igal seakasvatajal peab olema koostatud bioohutuse kava, milles kirjeldatakse seda, kuidas seafarmis bioturvalisuse meetmeid rakendatakse. Ehk kuidas on korraldatud inimeste ja transpordivahendite liikumine farmi territooriumil, desobarjäärid, riiete ja jalanõude vahetamine enne farmi sisenemist ja väljumisel farmist ning nende pesemine ja desinfitseerimine; sigu tohib pidada ainult siseruumides (õues pidamine on keelatud) jne,” selgitab Kristian.
Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigade Aafrika katku nakatumist. „Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole,” ütleb ta. Seda kuni 25. augustil leitud metssea juhtumini.
Valvsust ei tohi kaotada
Ka jahimeestele tähendab seakatku leid halba uudist, sest niipea n-ö normaalse elu juurde tagasi pöörduda ei saa ning endiselt tuleb kõrgendatud tähelepanuga järgida bioohutuse nõudeid ja hoida metssigade arvukust madalal.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul on Aafrika seakatk väga salakaval haigus. Ei ole teada, kus see poolteist aastat peidus püsis või kas see sattus taas meie keskkonda näiteks inimese kaudu. Haigust uurivad parasjagu Euroopa laborid, aga lähiajal vastuseid veel loota ei ole.
Kuigi avastatud on uued nakatunud loomad, ei muutu Kortsi sõnul senine praktika, vaid jätkatakse samas rütmis, mis viimastel aastatel. Kui viimati Aafrika seakatk laiemalt levis, lepiti kokku, et metssigade arvukust tuleks hoida üks isend hektari kohta ja nii ka jätkatakse. Tänu sellele, et metssigade arvukus on praegu väiksem kui aastaid tagasi, ei ole karta haiguse niivõrd laialdast levikut kui viimati.
„Praegu on peamine sõnum, et see haigus on salakaval, ei ole meie keskkonnast kadunud ja me ei tohi valvsust kaotada,” ütleb Korts. Lisaks juba tavapäraseks praktikaks kujunenud ohutussnõuete järgimisele meenutab Korts, et kui seafarmide läheduses nähakse metssigu liikumas, tuleks sellest teavitada jahimehi.
Kolmapäeval, 9. septembril kogunevad Eesti Jahimeeste Seltsi esindus ja Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud Kaius ümarlaua taha eesmärgiga panna paika tegevuskava Raplamaa kolde lokaliseerimiseks.
Aktiivne periood kestab
Veterinaar- ja Toiduamet kinnitab, et sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab ning teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb peaaegu pidevalt. Oluline on reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.
Metsas ringi liikudes palub amet kõigil, nii marjulistel, seenelistel kui ka matkajatel, olla tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla. Metsast tulles tuleb vahetada riided ning puhastada jalanõud. Surnud metssea leidmisel tuleb sellest kohe teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikku keskust.
