Taas tulid lapsed ja noored kogu Eestimaalt Tarsi talusse, et otsida vastuseid paljudele küsimustele endas ja arutleda maailmaasjade üle koos sõpradega. Seda kõike tehti väga erinevates tegevusvaldkondades, leidmaks vastuseid tolerantse suhtlemise teel.
Tarsi laagrites käivatele noortele ei ole oluline vanuseline erinevus osalejate vahel. Meie suure pere koduses olustikus toimuvad kooliteatrite suvekoolid ja pärimuskultuuri erineva suunitlusega laagrid peaaegu kõikidele vanuseastmetele, samuti noortekohtumised lõimumislaagritena, kus koos on noored Rapla Vesiroosi koolist ja Narva Soldino gümnaasiumist.
Meie tegevuse eesmärk on laste-noorte eneseväljenduse õpe ja koostöö kogemus ning lõimumine erinevate loovtegevust toetavate valdkondade vahel, kõik see seotuna looduskeskkonnaga.
Üks peamisi tulemusi on noorte mõistev suhtumine erinevatesse kultuuridesse ja nende traditsioonidesse, keeleline ja sotsiaalne lõimumine, oskuslik keelekasutus ja uued teadmised-oskused elus hakkama saamiseks, keskkonnasäästlik eluviis ja eneses loovuse äratamine-avastamine-rakendamine elulistes tegevustes.
Kooliteatrite suvekooli kaks vahetust on spetsialiseerunud teatrihuvilistele lastele ja noortele vanuses 8-30 aastat. Sellel aastal paraku jäid algklasside trupid laagrist eemale. See oli ka ainuke muutus, mille osas koroonaviirus meid puudutas. Pärimuslaagrid “Esivanemate jälgedes” (kokku kolm vahetust) ning kaks noorte kohtumislaagrit toimusid planeeritult ja õnnestusid suurepäraselt. Sellel suvel käis Tarsi laagrites kokku ligi 300 osalejat.
Võrreldes teatrilaagritega, on pärimuslaagrites tunduvalt laiem tegevusvaldkondade ring: pärimusmuusika, pärimuskultuur läbi etendamiskunstide ning läbi tantsu ja loovliikumise, loovtegevuse valdkond (käsitöö ja kunst), esivanemate elukombed ja traditsioonid. Vabas ja loovas õhustikus käsitleti väga erinevaid temaatikaid (keskkond ja säästlikud eluviisid, toimetulek tänapäeva maailmas, ohud ja mured, kultuuridevahelised erinevused, sport ja keha – terves kehas terve vaim, kultuuritraditsioonid läbi aegade jne). Osalejad meisterdasid pille, erinevaid käsitööesemeid, punuti ja õpiti sümboleid, põletati ruune ja tehti erinevat puutööd, sh õpiti tegema ka vihtasid. Tähtsal kohal oli meeskonnatöö oskuste õppimine ja omavaheline koostöö. Õhtustes juturingides arendati jutuvestmisoskust, millel põhineb suulise pärimustraditsiooni edasikandumine.
Oleme Tarsil oma perega lastelaagreid teinud juba 17 aastat. Laste ning noorte huvi on järjest kasvanud ning nüüdseks on laagrites juba “vanakeste” (vanusest välja kasvanute) nooremad õed-vennad.
Nüüd siis veidi artikli pealkirja teisest poolest. See suvi oli meile keeruline ja mitte laagrite sisulise poole pealt, vaid põrkasime kokku ametkondadega. Pikk turvaliselt kulgenud laagritekogemus ei suutnud ametkondi paraku veenda meie laagripaiga turvalisuses. Nii meile kui ka osalenud laste ja noorte peredele jääb arusaamatuks, miks lapsed ja noored taas ja taas, aastast aastasse siia “masendavasse laagripaika” (väljavõte kontrolliva komisjoni hinnangust) tulla tahavad. Olen päris kindel, et ühtki osalejat meie juurde vägisi ei tooda.
Kuna väga raske on tegutseda aktiivselt mitmel rindel korraga – pidada sõnasõda ametkondade esindajatega, võideldes laagriloa eest, ning samal ajal aktiivselt laagriprojekte ellu viia, hakkas ka tervis vaikselt järele andma. Nüüd on juba õnneks taastumise teel ja pidasin siiski oluliseks oma mõtted kirja panna. Kui nüüd tagantjärele laagrisuvele mõtlen, kipub vägisi peale tulema mõte, et meie väikeses Eestis on nii mõnedki seadused ajale jalgu jäänud.
Kui juulikuu lõpus muredest väsinuna avasin ühel hetkel teleri, oli eetris saade David Vsevioviga. Jutt käis võimupüramiidist, mis on Eestis justkui tagurpidi üles ehitatud: püramiidi tipp allapoole. Ja lai võimuhorisont sipleb hirmude küüsis, muretsedes laia ladviku võimu hoidmise pärast (mõtted saatest). Toiduahela säilitamise nimel ollakse valmis teisele eestlasele “kõrri kargama” (see on minu väljend), sest hirmud ei lase näha südamesse, ei lase näha tõde. Kuidagi tuttav tuleb ette, loodetavasti siiski oleme lähiajaloost midagi õppinud. Selle põlvkonna teod hingavad ju alles kuklasse.
Jah, natuke keeruline on olnud see suvi, aga hinge teeb rõõmsaks see, kui kõik lõpuks siiski õnnestub ja innustunud laste ning noorte tagasiside annab jõudu. Alati on andnud, see on loov energia!
Hetk suvekoolis valminud muusikalifilmist „Püha Priidik“: https://www.youtube.com/watch?v=BkfpEYHiOLg
