Liina Langi
12.-13. septembril toimus Pahkla metsas Naiskodukaitse staabiassistentide ühisõppus. Naisi tuli harjutama Rapla, Tallinna ja Harju malevast. Lisaks staabiassistentidele olid kohal Kaitseliidu küberkaitseüksuse jõud, Rapla naiskodukaitsjad-välitoitlustajad, meedikud ja nagu õppusele kohane, ka vastutegevuses osalejad.
Õppuse korraldajana sõnas Rapla maleva staabiassistentide grupi juht Kersti Ojamets, et kokkuvõttes õnnestus õppus igati. Eesmärgiks seatud olukordade läbiharjutamine kujunes küll pisut teistsuguseks, kui esialgu plaanitud, sest osalejate arv oli plaanitust oluliselt väiksem. Staabiassistendid ehk lühidalt STASSid pidid vastu pidama pingelistele olukordadele, suutma iseseisvalt võtta otsuseid vastu ja liigutama infot ettenähtud rutiini kohaselt. Naised said üles panna sidepunkte, esitada raporteid, kanda infot kaardile. Kõiki neid tegevusi on vaja osata, et toetada juhtimispunktis ohvitsere otsuste vastuvõtmisel ja tegutsemisel.
Juhtimispunkt oli ka selle õppuse põhirõhk – see on liikuv ratastel staap, kus korraga on töös neli STASSi. Infot võetakse vastu ja edastatakse nii raadio- kui ka traatsidega, töötatakse kaartidega ja staabiprogrammiga. Lisaks juhtimispunktile harjutati tegevusi ja informatsiooni liigutamist rühma ja jao tasandil.
Õppusele jõuavad STASSid pärast varasema väljaõppe läbimist. Õpitakse kaarti tundma, pidama sidet nii raadio teel kui ka muul moel, üles veetakse ja kasutatakse traatsidet, teatakse oma rolli info liikumise jadas. Kohale tulnud naistest oli laias laastus üle poole neid, kes polnud varem säärasest väljaõppest osa võtnud ning vähemuses olid kogenud STASSid, kes hea nõu ja näpunäidetega abiks olid. Korraldajad püüdsid naisi paari panna või grupina tegutsema just selle põhimõtte järgi. Neljaste gruppidena roteeruti pidevalt eri ülesannete vahel.
Algul oli õppus planeeritud ja korraldus tehtud ligi 50 osalejale, kuid metsa jõudsid siiski vaid 27 naist. Põhjuseks olid tõenäoliselt ajakohased tervisenõuded – hoolivate kaasvõitlejatena ei tuldud ka sel juhul õppusele, kui keegi perekonnast oli haigestunud. Väljaõppele said need, kel vererõhk, kehatemperatuur ja vere CO tase korras ning enesetunne hea.
„Minu jaoks on oluline, et mõistetaks: naiskodukaitsjad saavad kaitseliitlasi nende tegevustes staabiassistentidena toetada. See on näiteks koht, kus militaarsete huvidega naised saavad hea rakenduse. Näha naisi alguse rivistusel ootusärevuses ja põnevil nägudega ja kuulda lõpurivistusel naisi hüüdmas korraldajatele kolm korda hurraa, on parim emotsioon, mida õppuselt kaasa võtsin. Tänan kõiki, kes osalesid!“ ütles Kersti Ojamets lõpetuseks.
