Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees
Meditsiini ja teaduse võimalustest ning inimeste teadlikkusest hoolimata on eestlaste tervena elatud aastate arv EL-i keskmisest väiksem. Eesti mehed kaotavad mitmesugustel põhjustel 10 ja naised 8 tervena elatud aastat. Kas meie ühiskonnast kui süsteemist on midagi puudu? Mida me saaksime ise oma tervise heaks teha?
Tegurid, mis avaldavad keskmisele elueale ja tervena elatud aastatele kõige rohkem mõju, on igati loogikaga hoomatavad: keskkond, tervishoid, elatustase, tegelikud käitumismustrid ning teadmised tervisega seotud teemadest nagu söök-jook, töö ja puhkuse tasakaal, füüsiline aktiivsus ning alkoholi ja tubaka tarbimine.
Meie tervishoid
Täna ei sõltu tervis mitte ainult meist endist, vaid ka meid ümbritsevatest riiklikest tugisüsteemidest, keskkonnast ja poliitilistest otsustest ning isegi avaliku ruumi planeerimisest. Ravi kättesaadavus ja kvaliteet on sarnaste riikidega võrreldes meil hea, rahaga on kehvem. Raha ja tulemused ei ole aga alati otseses seoses, mis tähendab, et parema tervise allikad asuvad sageli väljaspool meditsiinisüsteemi. Näiteks kulutab USA 35 OECD riigist enim raha meditsiinile, kuid tulemuste mõttes on ta alles 27. kohal ning sealne keskmine eluiga on võrreldes Eestiga vaid aasta võrra pikem.
Pandeemia paneb proovile ka riigi tervishoiusüsteemi. Seda enam, et olukorra kontrollimiseks on hädavajalik teha koostööd ja kasutada parimaid olemasolevaid teadmisi. Aga inimeste tervis pole poliitiliste otsuste tegemisel ülemäära tihti esikohal.
Looduskeskkond ja toit
Meie tervist aitab hoida elukeskkond. Eesti õhk on üks maailma puhtamaid ja peame pingutama, et see nii ka jääks. Siiski on veel väga palju teha transpordist ja näiteks Kiviõli keemiatööstusest jt sellistest tootmistest tuleneva saaste vähendamiseks. Ühe EL-i uuringu kohaselt võib halva kvaliteediga õhk lühendada eluiga kuni 8 aasta võrra. Lihtne võimalus puhta õhu maksimaalseks nautimiseks on väljas liikumine – jalgrattaga või jalgsi.
Tervisliku toidu kvaliteet ja kättesaadavus on meil paljude teiste riikidega võrreldes üpris hea – veel. Teadlikkus tervislikust toitumisest on suurem kui kunagi varem, kuid tihti jääb see praktikas rakendamata. Tallinna Tehnikaülikooli uuring (2020) kinnitas, et eestlased tarbivad palju vähem seedimiseks hädavajalikke kiudaineid kui vaja. Ülekaal oli sagedasem nende seas, kelle igapäevane toidulaud ei sisaldanud piisavalt kiudaineid. Üks lahendusi on mahetoidu tootmise ja söömise soodustamine ja selle sisseviimine, alustades lasteaedadest ja koolidest. See pole kallim, kui kõik kulud kokku arvata.
Aktiivne elu
Aktiivse liikumise ja spordiga ei tegele iga päev kaugeltki mitte enamik. Selle põhjused on erinevad ning seotud kas raha, aja või harjumustega, aga ka näiteks linnaplaneerimisega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostöös korraldatud rahvusvahelises laste tervisekäitumise uuringus (HBSC) tuuakse murettekitavana välja asjaolu, et 21% poistest ja 14% tüdrukutest on ülekaalulised või rasvunud. Need näitajad on igal uuringuaastal kasvanud. Ülekaalulised õpilased kipuvad hommikueinet vahele jätma, on füüsiliselt vähem aktiivsed ja veedavad võrreldes tavakaalulistega rohkem aega ekraanide ees.
Kas oleme ammendanud oma võimalused, et lapsed saaksid tulla kooli jalg- või tõukerattaga, ühistranspordiga või jala; et õhk klassiruumides oleks hapnikurikas? Ma ütleks, et see töö on alles algusjärgus.
Meie harjumused
Alkoholi ja tubaka negatiivse mõju ohjamiseks on kasutatud piiranguid, muutes need näiteks noortele vähem kättesaadavaks. WHO andmetel tekitab alkohol rahva tervisele märgatavat kahju, kui tarbimine elaniku kohta on rohkem kui 6 liitrit. Eestis oli see näitaja 8,4 liitrit inimese kohta ja kõikide üle 15-aastaste puhul 10,06 liitrit inimese kohta. Reklaami- ja müügipiirangud, kontroll ja maksud toimivad kõige paremini inimeste puhul, kellel on alko vastu väiksem huvi. Neil, kellel on rohkem motivatsiooni ja suurem oht sõltuvusse sattuda, on tavaliselt väga vähe takistusi.
Sellepärast on alkoholi ja tubaka mõju vähendamine kulgenud aeglaselt ning näitajad on väga problemaatilised, eriti meeste seas. Kui need meetmed ei anna oodatud tulemusi, tuleks ehk mõelda, kuidas kahjulikku mõju veel vähendada. Eestis suitsetab 36,8% meestest ja 20,7% naistest ja suitsetajate arvu üldine vähenemine Eestis on viimastel aastatel olnud rangetest reklaami- ja müügipiirangutest hoolimata aeglane. Samas on riike, kus on suudetud suitsetajate osakaalu kiiresti vähendada.
On teada, et tubakatoodetes sisalduv nikotiin tekitab sõltuvust (koos teiste põlemisjääkides sisalduvate ühenditega) ja seega on suitsetamist raske maha jätta. Kõige lihtsam viis on sellega üldse mitte alustada. Suurt osa suitsetamisega seotud haigusi ei tekita siiski mitte nikotiin, vaid tubakasuits, mis sisaldab sadu kahjulikke kemikaale. Teadus ja tehnoloogia on juba töötanud välja viisid tubaka kahjuliku mõju vähendamiseks, tehes kättesaadavaks alternatiivsed tubakatooted nagu e-sigaretid või kuumutatavad tubakatooted.
Eesti on astunud sammu, et suitsuvabad tubakatooted saaks suitsetatavaid sigarette asendama hakata. Selle eesmärk oli samasugune nagu teistes riikides – vähendada kahjulikku mõju juba suitsetavatele täiskasvanutele ja neid ümbritsevatele inimestele. Riigi osa meie hea tervise tagamisel on ülioluline, kuid ilma meie endi panuseta ja otsusteta ei sünni seda muutust, mis viib pikema, rõõmsama ja tervislikuma eluni.
