Riina Sikkut, Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
Koroonakevad oli meile kõigile suur ehmatus. Oli väga palju teadmatust, jooksu pealt otsustamist ja katsetamist. Et paljud inimesed soovisid nakkusehirmu, haigestumise või karantiini tõttu haiguslehte, pandi kiiresti tööle uuenduslik IT-lahendus, mis võimaldas inimestel endale ise internetis haigusleht avada.
Mais otsustas valitsus erandkorras maksta eriolukorra ajal hüvitist ka kolme esimese haiguspäeva eest. Tagajärjeks oli haiguslehtede kahekordistumine: kahe kuu jooksul avasid inimesed portaalis digilugu.ee 24 000 korral haigus- või hoolduslehe. Kui eelmise aasta märtsis ja aprillis oli kokku 54 000 haiguslehte, siis tänavu samal ajal oli neid 100 000. Kolme esimese haiguspäeva hüvitamine tõi haigekassale 6,7 miljonit eurot lisakulu.
Suvi andis hingamisaja, et valmistuda uueks nakkuslaineks. Mina kuulsin suvel enim muret selle üle, et sügisel jätkub distantsõpe ja enam ei hüvitata esimesi haiguspäevi. Miks hüvitise küsimus järsku nii tähtis on?
Meenutame, et enne 2009. aastat maksis haigekassa hüvitist alates teisest haiguspäevast. Eelmise finantskriisi ajal tehtud kärbete tagajärg oli aga see, et kolme esimest haiguspäeva enam ei hüvitata ning neljandast päevast hüvitab tööandja 70 protsenti viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Üheksandast haiguspäevast maksab endiselt hüvitist haigekassa.
- aastal kompenseeris haigekassa kokku 291 000 haiguslehte peaaegu 81 miljoni euro eest. Haiguslehti võeti peamiselt raskemate haiguste puhul ja keskmiselt oldi 13 päeva haige.
Valitsuse käitumisjuhis on jääda praegu esimeste haigustunnustega koju. Töölt koju jäämine tähendab inimesele kaotust sissetulekus: nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt 70 eurot. Ei saa eeldada, et inimene püsib kergelt kareda kurgu või nohuse ninaga kodus, kui see tähendab toimetulekuraskusi.
Olgu siis, septembris on nohunina nädala kodus ja lepib senisest tunduvalt väiksema sissetulekuga. Oktoobris on aga tema töökaaslase koroonaproov positiivne ja ta jääb lähikontaktsuse tõttu kaheks nädalaks haiguslehele. Novembris on tal uuesti nohu. See on paljude jaoks täiesti reaalne stsenaarium, millega kuust kuusse kaasneb ka väiksem sissetulek.
Kui me kõik enda ja teiste tervise huvides valitsuse juhiseid järgime, oleme justkui võrdses seisus. Aga tegelikult ei ole. Koroonasügis mõjutab eri ametite töötajaid erinevalt. Kevadel hakkasid paljud tööle kodukontoris. Arvutitööd oli lihtne koju kolida, koosolekuid sai teha virtuaalselt. Samas on palju töid, mida distantsilt teha ei saa. Haiglates, hooldekodudes, politseis ja päästeametis, kauplustes, apteekides ja tootmisliini taga töötavad inimesed ei saa tööd koju tassida.
Seega, kehva enesetunde ja esmaste haigustunnuste puhul saab osa inimesi soovi korral kodus omas tempos tööd teha, aga tööl kohal käijad peaksid jääma koju haiguslehele. Tundub lihtne valik, sest tervis on tähtis ja kes see ikka tõbisena töötada tahab. Aga see pole nii lihtne, sest inimeste sissetulekud on erinevad. Keskmisest väiksem töötasu on kaubanduses, teeninduses ja sotsiaalhoolekandes, kus kaugtööd teha pole võimalik. Meeles tuleb pidada, et ligi 80 protsendi töötajate sissetulek on keskmisest brutopalgast väiksem. Eesti inimeste palk läheb enamasti igapäevastele kulutustele.
Nakkuse leviku piiramiseks soovime, et näiteks müüja, kes tunneb haigust ligi tulemas, jääks kohe koju, mis tähendab kolme päeva sissetuleku kaotamist. Haigestunu võib ise väga hästi teada, et kodus püsimine on nii tema enda kui ka ühiskonna tervise huvides, aga võib-olla ta ei saa endale palgakaotust lubada.
Esimeste haiguspäevade hüvitamise miinusena on välja toodud, et nii kasvab põhjuseta töölt puudumine (pohmellipäevad ja „haigestumine“ spordivõistluste ajal) ja suurenevad haigekassa ning tööandja kulud. Seega tuleb valida, kas hüvitada haiguspäevi heldemalt, et pere majanduslikud raskused ei sunniks tõbist tööle, või hoida kulusid kokku ja võtta risk, et nakatunud käivad tööl.
Kui me ühiskonnas peame haigena koju jäämist vajalikuks, siis tuleb kokku leppida uus hüvitamise skeem. Pean mõistlikuks hüvitada haiguspäevad alates esimesest päevast riigi ja tööandjate koostöös ning 80 protsendi ulatuses – 40 protsenti töötasust maksab haigekassa ja 40 protsenti tööandja. Haigestumise üheksandast päevast maksab hüvitist endiselt haigekassa.
See võimaldab inimestel kehva enesetundega koju jääda ning on ka tervikuna praegusest korrast lihtsam ja loogilisem. Kuna COVID-19 nakkuse kadumise või vaktsiiniga immuunsuse saavutamise aeg on teadmata, sobib see lahendus pikemaks ajaks. Ja juhul, kui haiguslehe pikkus on üle seitsme päeva, on tööandja koormus väiksem kui kehtiva hüvitamise skeemi korral.
Pärast kaht sügistalvist viiruste perioodi tuleb 2022. aasta suvel analüüsida, kui palju võetakse väga lühikesi haiguslehti ja kas haigena tööl käimine ja hingamisteede haiguste levik on vähenenud. Vajadusel saab siis haiguspäevade hüvitamist taas muuta.
