Nagu oleme varem kirjutanud, on Märjamaale erihooldekodu rajamine kulgenud üle kivide ja kändude. Suvel keeldus vallavalitsus Hoolekandeteenused AS-ile projekteerimistingimuste andmisest põhjendusega, et väljapakutud asukoht vajab siiski detailplaneeringut.
AS Hoolekandeteenused esitas juuli lõpus vallavalitsusele vaide projekteerimistingimuste andmisest keeldumise korralduse suhtes. Vaides taotlesid nad korralduse kehtetuks tunnistamist ja projekteerimistingimuste väljastamist aadressile Sipa tee 3. Põhjenduste seas oli kahtlus, et sellisele otsusele jõuti kohaliku kogukonna vastuseisu tulemusel. Samuti viidati menetluse ebamõistlikule pikkusele ning kaheldi vallavalitsuse põhjenduses, et taotlus on vastuolus üldplaneeringuga.
Vald võttis vaide menetlemiseks ajapikendust, kuid on tänaseks oma otsuse teinud. Abivallavanem Ott Valdma selgitas, et esialgse otsusega keeldus Märjamaa vallavalitsus projekteerimistingimuste väljaandmisest, kuna leidus üheselt keelav säte, mis seda takistas. Ta tõdes, et selline mõttekäik esialgsest korraldusest üheselt ei ilmne ning otsustusena oli vale projekteerimistingimuste andmisest keelduda. Vallavalitsus leiab, et otsuse kaalutlused peavad nii Hoolekandeteenused AS-i kui ka kogukonna jaoks üheselt mõistetavad olema.
„Vaideotsuses selgitati, et Märjamaa vallavalitsusel tulnuks menetlus lõpetada ning menetluse alustamiseks esitatud taotlus haldusmenetluse mõttes tagastada, sest keeldumine tähendab asja sisulist otsustamist. Sisulist otsust aga ei olnud võimalik teha, kuna projekteerimistingimuste andmise menetlemine ei olnud lubatud. Pikk menetlusprotsess viis ka menetleja tähelepanu eemale asja õigest lahendamisest, kuna tundus, et justkui tuleks asi ära otsustada ning otsustatigi,” selgitas abivallavanem Ott Valdma.
Vaideotsusega täiendati otsuse põhjendusi. „Kindlasti on Märjamaa vallavalitsusele üheselt mõistetav, et protsess on olnud ebamõistlikult pikk, kuid see oli tingitud asja lahendamiseks võimaluste otsimisest, mitte vallavalitsuse tegevusetusest,” selgitas Valdma.
Vald ei diskrimineerinud
Hoolekandeteenused AS pöördus ka õiguskantsleri poole saamaks hinnangu, kas vald on erihooldekodu ehitamiseks korraldatud projekteerimistingimuste menetluses käitunud õiguspäraselt ega suhtu erivajadustega inimestesse diskrimineerivalt.
Septembri keskpaigas avaldas õiguskantsler Ülle Madise oma seisukoha: „Vallavalitsus on eksinud hea halduse tava vastu, kuna ei valinud õiget menetlusliiki: seaduse kohaselt nõutavat detailplaneeringu menetlust ei saanud kõnealusel juhtumil asendada projekteerimistingimuste menetlusega. Selline eksimus põhjustas asjatut ajakulu ja võimalik, et tõi kaasa ka muid põhjendamatuid kulutusi,” ütles Madise.
Oma hinnangus tõi ta välja, et õige menetluse kohaldamine on hea halduse põhimõtte järgimisel väga tähtis. Projekteerimistingimuste menetlus oleks tulnud lõpetada niipea, kui selgus, et neid anda ei saa. Õiguskantsleri seisukohast oleks vald pidanud sellest juba hiljemalt möödunud aasta lõpuks aru saama.
„Arvestades, et vald arutas AS-ga Hoolekandeteenused erihooldekodu rajamist juba enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist, oleks küsimus – kas on vaja detailplaneeringut või võib selle erandlikult asendada projekteerimistingimustega − pidanud saama vastuse oluliselt varem. Vald peab olema kursis enda kehtestatud üldplaneeringuga ja ehitusõiguse andmiseks vajalike tingimustega ning peab andma õigeid selgitusi ja soovitusi, mitte isikuid eksitama,” ütles Madise. Menetlus kestis kokku üle aasta. „Projekteerimistingimuste menetlus kestis põhjendamatult kaua,” lisas Madise.
Samas leidis õiguskantsler, et tegemist ei olnud erivajadustega inimeste diskrimineerimisega. Ta tõi välja, et vald on ise soovinud kohalikust kogukonnast pärit erivajadustega inimestele kodu rajada.
„Mõned kohalikud elanikud ja ettevõtjad on väljendanud kõnealusesse asukohta hooldekodu ehitamisele vastuseisu ja selgitanud, et eelistavad hooldekodu ehitamist mujale, oma huvipiirkonnast kaugemale ja kõrvalisemasse kohta. Võib arvata, et vastuseisu on põhjustanud eelarvamused ja kartus, et psüühilise erivajadusega inimeste alevisse elama asumine halvendab elu- ja ettevõtluskeskkonda ning vähendab kinnisvara hindu,” võttis Madise kokku.
„Diskrimineeriva otsusega oleks tegu siis, kui vald oleks projekteerimistingimuste andmisest keeldumisel lähtunud kohaliku kogukonna vastuseisust. Kõnealusel juhul ei pidanud vald sisuliselt kaalutlusotsust tegema ega seetõttu projekteerimistingimuste andmisest keeldumisel kohalike elanike vastuseisu arvestama,” selgitas Madise.
Ta tõi välja, et tulevikku silmas pidades on oluline, et vald kaalutlusotsuste tegemisel erinevaid huve, sh avalikke huve kaaluks, ning leiaks nende vahel tasakaalu. „Mõnel juhul võib avalik huvi olla kaalukam kui kogukonna liikmete erahuvidest lähtuv vastuseis. Ka paljude inimeste allkirjadega väljendatud seisukoht ei ole tingimata avalik huvi ega isegi mitte kogukonna huvi. Avalikust huvist lähtuvalt võivad olla vajalikud ka sellised ehitised, mis ei pruugi läheduses elavatele inimestele meeldida. Vastasel juhul ei olekski võimalik ühiskonnale vajalikke otsuseid teha ega vajalikke hooneid ehitada,” ütles Madise.
Uusi samme pole veel astutud
„Õiguskantsleri seisukoht on vallavalitsuse jaoks kindlasti oluline ning nõustume, et menetluse kestus on ületanud mõistliku menetlusaja. Sellest hoolimata juhib Märjamaa vallavalitsus veel kord tähelepanu, et menetluse venimine oli tingitud sellest, et sooviti leida võimalusi, koostöös AS-ga Hoolekandeteenused, kuidas projekteerimistingimuste andmine oleks võimalik,” selgitas abivallavanem Ott Valdma.
Vallavalitsuse tasandil on erihooldekodu küsimust küll uuesti arutatud, kuid edasisi samme veel astutud ei ole. „Märjamaa vallavalitsus möönab, et selline asutus võiks kindlasti Märjamaa vallas olla, kuid asukoha küsimus eeldab laiemat debatti kogukonnaga ja kõik võimalikud lahendused eeldavad ka detailplaneeringu menetlust ning Märjamaa vallavalitsus ei ole kindel, kas AS Hoolekandeteenused on sellise menetluse algatamisest ja vedamisest huvitatud,” ütles Valdma.
