Kehtna valla koolides on alanud õppeaastal suuremal või vähemal määral kasutatud veebikaameraid tundide läbiviimiseks. See on uudne lahendus ajal, mil COVID-19 õppetöö korraldamise keeruliseks muudab ja ettevaatusabinõuna ka kergete haigusnähtudega õpilased-õpetajad koju jääma peavad.
Ühtlasi ripub siiani õhus oht, et koolidel tuleb taas distantsõppele üle minna.
Kehtna vallas on tänaseks kaameratega varustatud Eidapere kool, Kehtna põhikool ja Valtu põhikool. Järvakandi koolis hetkel veel kaamerad puuduvad, sest videotundide vajadust pole olnud. Mõte ise kerkis üles koolijuhtide ja KOV-i haridusametnike ühiste arutelude käigus juba kevadel, eriolukorraga rinda pistes.
Uudse lahendusega seotud küsimustele vastasidKehtna vallavalitsuse haridus- ja kultuuritööspetsialist Teele Ojasalu, Eidapere kooli direktor Riina Tomingas, Kehtna põhikooli direktor Reigo Ginter, Valtu põhikooli huvijuht ja õpetaja Marten Israel ning kooli direktor Andres Saks.
Kuidas tundidest ülekandeid tehakse? Kas selleks peab kodusel õppel viibima mingi kindel arv ühe klassi õpilasi?
Riina Tomingas: Eidaperes on hetkel vajalik olnud rakendada ülekandeid III kooliastmes (7.-9. klass). Püüame ülekannetega tundidesse saada iga õpilase, kes puudub, olgu või üks õpilane. Kuna hetkel ei tohi kooli tulla ükski haigustunnustega õpilane, on oluline, et nad osalevad õppetöös kodus. Palju sõltub kindlasti tunni teemast ja ülesehitusest, kas õpilane osaleb videos tunni alguses ning saab siis hakata tööd tegema või vajab õpetaja seda, et laps osaleks aktiivselt kogu tunni ulatuses.
Reigo Ginter: Ülekandeid on tunnist tehtud Teams’i rakendust kasutades. Kaamerad on teisaldatavad, seega on võimalik ükskõik millisest klassist videotundi edastada. Kasutasime esmakordselt hübriidtunni formaati, kui ühest klassist oli viis õpilast saadetud koduõppele. Hübriidtunni läbiviimiseks ei ole praegu määratud kindlat miinimumarvu koduõppel olevate õpilaste osas. Usaldame õpetaja tunnetust, kas sellise lisavahendi pakkumine võiks just konkreetse tunni puhul toetada õppetööd. Kindlasti ei oodata, et haiged lapsed peaksid sel juhul kodus tunnis osalema – nende töö on enda ravimine ja väljapuhkamine. Selline lahendus sobib just neile õpilastele, kes on kodus ettevaatusabinõuna, ent muidu terved ja õpivõimelised.
Marten Israel ja Andres Saks: Veebitunnid toimuvad vastavalt vajadusele. Peamiselt on praegu (olude sunnil) katsetatud olukorda, kus õpetaja annab kodust tunniplaani alusel tundi ja klass viibib koolis klassiruumis. Paaril juhul ühines tunniga ka sama klassi laps, kes oli kodus haige. Üksikud korrad oleme katsetanud ka seda lahendust, et veebitunniga ühineb laps kodust olukorras, kus tund toimub klassiruumis. Siiski ei ole see laialdast kasutust leidnud, kuna on õpetajale tehniliselt ebamugav. Peab selleks puhuks mõtlema parema lahenduse välja. Momendil on kaetud 50% koguvajadusest.
On eraldi mõttekoht, kuidas veebitundidega õpetajaid mitte üle koormata. Millised teie kogemused veebitundide puhul on? Kuidas neid läbi viiakse ja kas see on õpetajatele lisakoormus?
Riina Tomingas: Lisakoormus on selles mõttes, et õpetaja peab väga täpselt oma tundi planeerima. Tuleb mõelda läbi, mida tehakse nende õpilastega, kes on klassis, kuidas saab materjalid kätte see laps, kes on kodus. Kui õpetaja on koostanud töölehed või soovib läbi viia mingi praktilise töö, tuleb vajalikud juhendid/töölehed juba eelnevalt eKooli üles laadida, et kodus olev õpilane saaks need õigel ajal kätte. Läbi tuleb mõelda ka kodus oleva õpilase hindamisvõimalused.
Meil on videos olnud õpilased saanud aktiivselt tunnis osaleda ja küsimusi esitada õpetajale. Lihtsalt tuleb kokku leppida reeglid, kuidas omavaheline suhtlemine käib. Meie õpetajate jaoks tekitab hetkel väikest ebakindlust Teams’i keskkond, kuhu alles sellel sügisel üle läksime ning kõik võimalused ei ole veel päris kindlalt käes. Aga toetame üksteist ning õpime praktilise tegevuse käigus ehk läbi toimuvate videotundide.
Teele Ojasalu: Järvakandi ja Kehtna õpetajad said vahetult enne õppeaasta algust Office 365 (milles pesitseb ka Teams) praktilise koolituse. Eidapere koolil on sama koolitus kokku lepitud esimesel võimalusel. Valtu koolipere on keskkonda kasutanud kõige pikemalt ja Marten Israel on pädev õpetajaid nõustama. Koolitused võimaldati koolidele vallavalitsuse poolt ja meil on valmidus vajadusel tellida ka järelõpet, sest uue reaalsuse väljakutsetega harjumine võtab aega. Parim õpetaja on aga praktika. Sestap olime koolijuhtidega juba kevadel ühel nõul, et rakendame kaugõppe tehnilisi lahendusi võimalusel ka tavaõppe ajal, mitte ei jää ootama äärmuslikke olukordi, kus pinge niigi kõrge.
Reigo Ginter: Kindlasti tekitab selliste uudsete lahenduste kasutuselevõtt õpetajatele märgatavat lisakoormust. Tuleb kõigepealt selgeks teha, kuidas tehniliselt tundi läbi saab viia ja ka tunni läbiviimine on keerulisem kui tavatunnis – eriti, kui tahta teha nii, et kodus viibivad õpilased ka aktiivselt tunnist osa võtaksid, mitte ei vaataks lihtsalt ülekannet. Arvestades koormuse tõusu, on eriti kurb lugeda valitsuse otsust, et õpetajate palgad on järgmiseks neljaks aastaks külmutatud.
Marten Israel: Siinkohal saan edasi anda enda kogemust (andsin distantsilt 21 tundi). Veebitunni läbiviimine ei nõua eraldi tunni ettevalmistamist, küll on see koormavam häälele ja silmadele. Aga otsekontakt on ikkagi kõvasti etem, kuigi nägin läbi ekraani igas tunnis kogu klassi ning seega tundus tunni andmine normaalsem kui lihtsalt musta ekraani vaatamine. Ei saa jätta mainimata, et kasuks tuleb lahendus, kui kodus on võimalik töötada arvuti tagant, millele on ühendatud kaks ekraani.
Microsofti süsteemis on võimalik jagada õpilastele materjale, töölehti ning jälgida ka nende täitmist. Muidugi on vaja koolimajas kontakti, kes vajalikud programmid käivitab (kui põhiinimene on audis), aga siin sujus meil direktor Andresega koostöö väga kenasti. Keerulisem on nendes ainetes, kus on vajalik tahvli kasutamine (reaalained, võib-olla ka keeled). Aga ka see on võimalik ära lahendada väikese puutetahvli kasutuselevõtuga.
Kas see lahendus on Kehtna valla kogemusel ennast õigustanud ja võiks laieneda ka teistesse koolidesse? Ja jääda kasutusse ka pärast koroona taandumist?
Riina Tomingas: Kindlasti on see hea lahendus. See hoiab õpilasi õppetöö juures ning õpetajal on võimalus õpilasega kohe tegeleda. Ja kasutada saab seda täpselt nii, nagu õpetajal vajadus tekib, olgu siis koroonaga või mitte.
Reigo Ginter: Kõik koolid ilmselt praegu tegelevad sellega, et võimalikuks uueks distantsõppeks paremini valmis olla. Videosilla kasutamine on lihtsalt üks võimalus koduõppele saadetud õpilasi paremini kaasata. Mingil moel võiksid uued lahendused jääda kasutusse ka pärast koroona taandumist. Näiteks õpilaste ettekannete esitlused võiksid mingis mahus olla ka tulevikus üle veebi, kuna see on oskus, mida läheb neil ka edasises elus tarvis.
Marten Israel: Videotundide pidamise võimalusi on erinevaid, samuti keskkondi. Mul on olnud lisaks kokkupuude ka Google Classroomiga, mida paljud kiidavad. Kuna ei ole vaja olnud selgeks õppida, ei oska ka väga hinnata. Lisaks areneb Microsoft tohutu kiirusega. On väga hea, kui KOV-i piires on koolidel üks ja sama keskkond, mida kasutatakse, aga alati on alternatiive ja teisi lahendusteid.
Minu silmis on veebitunnid tulnud selleks, et jääda. Seda kasvõi juba lihtsal põhjusel, et kui õpetaja on kergelt haige või on tal lapsed kodus haiged vms, siis on tal võimalik distantsilt oma õppetunnid ära anda ning vältida sellega haiguslehe võtmist, mis mõjub ju palgale hävitavalt. Samuti on mõlemal poolel kindlus, et tund on antud ning ei pea pärast mõtlema, kuidas mingid asjad järele võtta. Lisaks on ka õppealajuhatajal-direktoril vähem peavalu.
Teele Ojasalu: Oluline on kaugõppe puhul silmas pidada, et reaalselt haiged õpetajad ja õpilased ei koormaks end tööga, vaid puhkaks ja terveneks. Adun, et uute põnevate lahenduste rakendamisel, mil justkui pole puudumiseks vabandusi, võime minna üle piiri. See, et kodukontori võimalusega haiged töötajad pingutavad terviseprobleemide kiuste kodus tööd teha, on kahjuks üsna tavaline juba pikka aega. Õpetaja hindab enda olukorda täiskasvanuna ise, lapse heaolu eest vastutavad vanemad.
