Ajaloolane Mati Mandel tutvustas Märjamaa raamatukogus värskelt ilmunud teost „Sõjaeelse kaitseliidu hiilgeaeg ja häving”.
Nädalapäevad tagasi, 6. oktoobril kogunes hulk huvitatud inimesi Märjamaa raamatukokku, kus tutvustati äsja ilmunud ajalooramatut, mis toob lugejani Kaitseliidu Lääne maleva kujunemise ja ka saatuse loo.
Raamatu koostaja, ajaloolane Mati Mandel rääkis, et oma uurimistöö käigus töötas ta kahe aasta jooksul läbi hulgaliselt arhiivimaterjali, kus oli dokumenteeritud nõukogude ajal vastu võetud otsuseid, millest paljud määrasid Kaitseliidu juhtide elusaatused. Esitlusel näitas Mandel saalisviibijatele pilte olulisematest meestest ja naistest, kelle elutee lõppes hukkamisega või vangilaagris haiguse tagajärjel. Kurbade lugude kõrval oli ka mõnevõrra tröösti pakkuvaid jutustusi. Näiteks olevat üks Kaitseliidu oluline juhtfiguur viibinud küll vangilaagris, kuid pääses eluga, kuna teave tema staatuse kohta ei jõudnud otsustajateni.
Ajalooraamat annab ülevaate Kaitseliidu Lääne maleva kujunemisest 1918. aastal varasema Omakaitse baasil ja tegevusest 1920. ja 1930. aastatel. Suur osa raamatust on aga pühendatud just inimeste saatusele Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal 1940-1941, kui represseeriti üle 140 Lääne maleva liikme, kellest hukati 67 ning enamik ülejäänutest suri vangilaagrites. Seni pole Kaitseliidu maleva liikmeskonna saatust esimesel Nõukogude aastal põhjalikumalt käsitletud ning paljude sel perioodil hukatud või vangilaagrites surnud inimeste lood on sugulastele siiani teadmata. Raamatu põhiosa on koostatud, kasutades NKVD uurimistoimikuid.
Esitlust juhtinud Heiki Magnus Eesti Endiste Metsavendade Liidust jutustas ka oma perekonna loo. Nimelt viidi tema vanaisa vangilaagrisse, kui tema isa oli alles imikueas, ja hukati seal. Infot selle kohta aga ei väljastatud aastakümneid ning perekond tegelikult ei teadnud, mis oli juhtunud. Eeldati, et vanaisa hukati, ning kohtu kaudu tunnistati ta ka surnuks. Täpne info vanaisaga juhtunu kohta jõudis perekonnani tänu ajaloolastele alles 1990-ndatel aastatel.
Raamat kajastab Läänemaad omaaegsetes piirides, hõlmates enda alla ka Märjamaa, Vigala ja Varbla valla kaitseliitlasi. Raamatusse ei mahtunud kogu Läänemaa, välja jäid Hiiumaa lood. Ajaloolane Mati Mandel on lootusrikas, et jõuab veel arhiividesse sukelduda ja olulisi raamatuid kokku panna. Ta selgitas, et arhiivimaterjali on väga palju, aga see on venekeelne, ning ajaloolasi, kellel vene keel selge, on tänapäeval üha vähem.
Esitlusõhtu korraldusliku poole eest kandsid hoolt Eesti Endiste Metsavendade Liit, Märjamaa valla raamatukogu, Naiskodukaitse Rapla ringkond ja Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii. Pillimänguga kostitasid noorteorganisatsiooni Kodutütred kohalikud liikmed.
