Airi Ilisson,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kuivõrd igasuguste riidest ja logodega ning erinevate isetehtud maskide kandmine muutub järjest populaarsemaks, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), mida eri tüüpi maski soetades jälgida.
Maskide kvaliteet ning omadused on väga erinevad ja ainult peale vaadates ei ole võimalik öelda, millise kvaliteediga maski keegi kannab. Ise võib teha igasuguseid maske ja neid võib ka igal pool soovi korral kanda, kuid nende müümisel tuleb täita erinevaid nõudeid.
Kuna isetehtud ja riidest maskidega on segadust palju, on TTJA kokku pannud nn miinimumnõuded, mis peavad maskide turustamisel olema täidetud. Miinimumnõuete koostamisel on võetud aluseks Euroopa Standardiorganisatsiooni (CEN) juhendi CWA 17553 sisu, millest olulisim on, et maskide filtreerimisomadused peavad olema testitud ning pakendil kirjas, sangade tugevus testitud ning pakend sisaldama kasutusjuhendit.
„Näiteks ei tohi pakendi märgistusel olla viiteid kaitsemaskile, sest tegu ei ole isikukaitsevahendiga, mis on mõeldud kaitsma kandjat,“ selgitas TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. „Laiatarbemaskid toimivad sarnaselt kirurgiliste maskidega ja on mõeldud eelkõige vähendama viiruse levikut.“
Müügil oleva maski pakendilt tasub otsida ka näiteks viiteid, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga ning korduvkasutatava maski puhul omama õpetust, kuidas seda pesta. „Viroloogid on öelnud, et viirusosakeste hävitamiseks on tarvis pesemist vähemalt 60 kraadiga. Korduvkasutatav mask peab olema tehtud materjalist, mis kannatab 60-kraadist pesemist. Kui pakendil on viide näiteks 40-kraadisele pesule ja ei ole viidet triikimisele või desinfitseerimisele, mis tagaks viiruseosakeste hävinemise, on tegemist ühekordse kasutusega maskiga.“
Nõuded, mida müügiks pakutavate maskide korral tuleks täita, sõltuvadki maski omadustest. Isetehtud maskid liigituvad reeglina kogukonna ehk laiatarbemaskideks ja nende valmistamisel on soovitatav järgida kogukonna maskidele nõudeid kirjeldavat Euroopa Standardiorganisatsiooni juhendit CWA 17553, kus on kirjas miinimumnõuded maskidele, nende katsetamisele ja kasutamisele.
Maski tüübist palju olulisemad on viisid, kuidas maski kantakse. „Maski tuleb kanda õigesti – ette panna puhaste kätega, pärast maski äravõtmist käsi pesta, mask peab katma nii suu kui ka nina, juba kasutatud mask tuleb ära visata, kui mask on läinud niiskeks, tuleb see välja vahetada. Maski ei kanta lõua otsas, pea peal, ainult suu ees, ei nätsutata kokku taskusse, et siis järgmises kohas jälle ette panna,“ rääkis Teinemaa. „Maski vale kandmine võib kasu asemel tuua hoopis kahju, sest kasutatud maski sees hakkab silmale nähtamatute osakeste maailm elama oma elu ja selle sissehingamisest võivad tekkida hoopis uued hädad.“
Teinemaa lisas, et mask ei ole imerohi viirusest hoidumise vastu. Nii tervishoiutöötajad kui ka viroloogid on öelnud, et ainult maskist ei ole haiguste vältimisel kasu. Kuna inimene ise ei pruugi teada, kas ta on haige, sest nähtavaid sümptomeid ei ole, tuleb ka maskiga hoida distantsi, et võimalikud nähtamatud viiruseosakesed ei kanduks teiste inimesteni. Samuti tuleb desinfitseerida käsi, sest kätega katsutakse oma nägu ja erinevaid pindu ja seetõttu kantakse haigusi edasi ka kätega. Mask aitab vähendada erinevate viirushaiguste levikut eelkõige koos teiste ennetusmeetmete ja inimeste enda hoolsusega.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on turujärelevalveasutus, kes kontrollib, et turule lastavad ja müügiks pakutavad tooted vastaksid nõuetele, oleksid ohutud ja nende kohta esitatav info oleks õige. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa öelda, kus ja millal on mingisuguse maski või muu isikukaitsevahendi kandmine kohustuslik. Seda, kus ja millal maski või muud isikukaitsevahendit peaks kandma, ütlevad juba viroloogid ja Terviseamet.
