Rapla maakonnas on alustatud liikuvusuuringut, mille abil loodetakse saada parem ülevaade sellest, kuidas inimesed liiguvad ja mis seda mõjutab. Seda kõike selleks, et teha arukamaid otsuseid ruumikasutuse planeerimisel.
Uuringu viib läbi Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja uurimisgruppi kuuluvad Dago Antov, Jelizaveta Janno, Kati Kõrbe Kaare ja Kaur Sarv. Uuringu peapartner on Kohila vallavalitsus ja see läheb maksma 35 300 eurot, millest 30 000 eurot tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja ülejäänu katavad omavalitsused. Projekt algas ametlikult 1. juunil ja kestab järgmise aasta 31. maini.
Uurimisgrupi esindajad osalesid ka reedel toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) täiskogu koosolekul, et anda ülevaade järgnevatest sammudest ja loodetud lõpptulemusest. Raplas olid kohal Jelizaveta Janno ning video vahendusel liitus temaga Dago Antov.
Septembri keskpaigas alustas uurimisgrupp andmete kogumisega. Selles faasis otsitakse erinevaid andmebaase, millest võiks olla kasu inimeste liikuvuse analüüsimisel. Koondatud on avalikud andmed nagu näiteks liiklussageduse ja -õnnetuste statistika ja varasemad uuringuandmed. Õige pea loodetakse saada ligipääs Statistikaameti elu- ja töökohtade andmetele. Samuti on uurimisgrupp teinud järelepärimise Elektrilevile saamaks infot inimeste elektritarbimise kohta, mis võiks aidata hinnata inimeste hooajalist liikumist. Üks aspekt, mille osas oodatakse tuge valdadelt ja täpsemalt koolidelt, on õpilaste liikumine. Uurimisgrupp soovib, et koolid kaardistaksid õpilaste koolitee. Selleks võiksid koolid kasutada Maanteeameti spetsiaalset kaardirakendust, mida tegelikult on ka varem koolides kasutatud.
Andmete kogumise puhul on tegemist projekti esimese etapiga, kus kaardistatakse hetkeolukord. Novembri alguses alustatakse teise etapi ehk projekti ettevalmistamisega. Peamine uurimismeetod on küsitlus ja käib selle sisu, valimi, läbiviimisperioodide ja asukohtade plaani väljatöötamine.
Kolmas etapp ehk projekti läbiviimine kestab 4. jaanuarist kuni märtsi lõpuni. Lisaks küsitlusele intervjueeritakse ka iga omavalitsuse fookusgruppe, kuhu kuuluvad isikud, kellel on teadmisi liikuvuse kohta.
Viimane etapp on aruande koostamine, mis peaks lõpule jõudma aprilli lõpuks. Sellega peaks moodustuma tervikpilt Rapla maakonna inimeste liikumisvajadustest ja -võimalustest aastani 2030. Ühtlasi teeb uurimisgrupp ettepanekuid optimaalsete ja säästlike liikumisviiside kohta ning keskkonna efektiivse ruumilise planeerimise kohta.
Eriline aasta liikuvuses
Üks ROL-i täiskogul kerkinud küsimusi puudutas tänavust erilist aastat. Eriolukord, kodukontorid, piirangud ja inimeste enda ettevaatlikkus on tugevalt mõjutanud nende tavapärast elu, käitumist ja liikumist. Ka ühistranspordi väljumised vähenesid. Täiskogu liikmed uurisid, kas ja kuidas seda uuringu läbiviimisel arvestatakse.
Jelizaveta Janno ütles, et juba on teistest uuringutest tulnud välja, et sellised muudatused ei pruugi olla ajutised ja ühekordsed. Nii mõnedki ettevõtted on väljendanud seisukohta, et asuvadki edaspidi aina rohkem kodukontori võimalust kasutama. Samuti võib kujuneda uueks praktikaks, et näiteks reedel töötatakse kodus. Töötamise viisid on muutumas ja seetõttu ei peaks uuringust tänavuse aasta andmeid välja jätma. See omakorda loobki kaks erinevat tulevikustsenaariumit, mil määral kevadine kogemus tulevikku mõjutab.
Dago Antov tõi omakorda välja, et kasutada on ka Raplamaa varasema uuringu tulemused perioodist 2017-2018. Ta oli lootusrikas, et varasemate liikuvusandmete kõrvutamisel värskelt kogutud andmetega, arvestades pikaajalisi trende autode, rongide ja näiteks busside kasutamisel, suudetakse taastada üldine pilt. Veel mainis ta seda, et kuigi kevadel langes autoliikluse sagedus 2/3 võrra, oli see oktoobri alguseks peaaegu taastunud.
Samuti küsiti, kuidas küsitlus läbi viiakse ja kuidas tagatakse erinevate gruppide esindatus. Vastus oli, et alguses saadetakse küsitlus välja nii suures mahus kui võimalik ja oodatakse ära vastused. Seejärel hinnatakse, kuidas vastajad jagunevad ja vajadusel kaasatakse juurde veel neid, kes on vähe esindatud.
