Rahandusministeerium saatis Raplamaa Omavalitsuste Liidule (ROL) kirja, millega võimaldatakse kolme olulise toetusmeetme vahel vahendeid teatud ulatuses ümber jagada. Need meetmed on maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA), kohaliku omaalgatuse programm (KOP) ja hajaasustuse programm.
Esimesest kahest võis ära tõsta 20% ja hajaasustuse programmist 10%. ROL-i täiskogul oli ülesanne arutada, kas seda võimalust soovitakse kasutada ja kuidas vahendeid ümber paigutada.
Kolmest meetmest kõige mahukam on MATA, mille suurus on 2021. aastaks 407 881 eurot. Meetmesse on eelmise perioodiga võrreldes lisandunud üle 27 000 euro. Hajaasustuse meetme suurus on 110 932 eurot, mida on 33 400 eurot rohkem kui eelmisel aastal. Ainukesena oli väikese languse teinud läbi KOP, mille suurus on 235 euro võrra väiksem kui möödunud korral. Programmi suurus oli esialgse arvestuse kohaselt seega 54 501 eurot.
Esimese aruteluringiga püüti leida, millistest meetmetest kindlasti vahendeid ära võtta ei taheta. Nii jõuti ühisele seisukohale, et hajaasustuse programmist ega ka KOP-ist midagi võtta pole. Ainuke võimalus vahendeid ümber paigutada oli seega läbi MATA. Tasub mainida, et meetme taotluste summa on 370 000 eurot ehk mõnevõrra vähem, kui jagada on. ROL-i arendusjuht Tavo Kikas selgitas, et tegemist on selliste projektidega, millele kuluks alati lisarahastus ära ja poleks probleem vahendid taotluste vahel ära jagada.
Täiskogu laua taga jõuti seisukohale, et mõistlik oleks jagatavate vahendite suurus MATA meetmes jätta samale tasemele eelmise aastaga ning lisandunud 27 000 eurot ümber jagada. Mõtteid, kuidas seda teha, oli mitmeid.
Kas toetada üksikuid peresid või kogukondi
Hajaasustuse programmist saavad toetust taotleda füüsilised isikud. Programmi eesmärk on luua head elutingimused hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad kanalisatsioonisüsteemide, veevarustuse, juurdepääsutee ja autonoomse elektrisüsteemi rajamine. Tasub selgitada, et hajaasustuse programm on kolmest meetmest ainuke, mis eeldab samas suurusjärgus kaasrahastust ka omavalitsuse eelarvest ehk taotlustest kolmandik tuleb meetmest, kolmandik omavalitsuse eelarvest ja kolmandiku peab välja panema taotleja ise.
KOP-ist saavad toetust taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Toetatakse ühelt poolt kogukonna arengut teadmiste ja oskuste kasvu kaudu, teisalt ka elukeskkonna ja kogukonnateenuste arengut. KOP-ist on võimalik saada vahendeid kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamiseks ja arendamiseks ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumiseks.
Suures plaanis oligi laua taga diskussioon, kas toetada pigem üksikuid peresid või kogukondi ja kumb neist suuremat kasu saab. Varri Väli käis välja idee kõik 27 000 eurot KOP-i tõsta, kuna hajaasustuse programm sai eelneva aastaga võrreldes nagunii üle 30 000 euro juurde. Ta lisas, et Kehtna valla jaoks on kogukonna projektid olulisemad ning hajaasustuse programmi pole võimalik vallal enam vahendeid juurde panna.
Mõtet summa KOP-i panna toetasid Urmas Kristal ja Margus Jaanson. Jaanson on seisukohal, et täna on KOP-i taotluste hindamine piisavalt professionaalne ja rahastatakse projekte, mis annavad kogukonnale potentsiaalse jätkusuutlikkuse. Kristal leidis, et kanalisatsioon või vesi ei pane kedagi maale elama tulema. See otsus tehakse muudel põhjustel.
Meelis Mägi seevastu kaitses hajaasustuse programmi, sest tema silmis on see meede, mis toob inimesed reaalselt maale elama. See võimaldab perel oma maale ostetud kinnistut kasutada. Seega toetas Mägi mõtet summa meetmete vahel jagada. Ka Uku Torjus oli seisukohal, et hajaasustuse meede toob inimesi valda juurde ega pidanud põhjendatuks kogu summa KOP-i tõstmist.
Arutelu tulemusel jõuti otsusele summa jagada. Seega tõsteti 12 000 eurot KOP-i ning 15 000 eurot hajaasustuse programmi.
