Rauno Lee, Rail Balticu projektijuht
Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Balticu trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust, millest kolm on planeeritud Raplamaale.
Rahvusvahelisi liine teenindavad kiired rongid vuhisevad küll kohaliku tähtsusega peatusest mööda, aga regionaalrongid mitte. See annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali ning toob Tallinna ja Ikla vahel paiknevad asulad üksteisele ajalises mõõtkavas lähemale. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire, tõhus ja keskkonnasäästlik ühistransport toob Tallinnas ja Pärnus asuvad töökohad ajaliselt lähemale ning maal elamine ja linnas töötamine saab olema märksa mugavam kui praegu.
Raplamaal on kohalikud peatused planeeritud Kohilasse, Raplasse ja Järvakanti. Eskiislahenduste koostamise käigus lepitakse omavalitsustega kokku täpsed peatuste asukohad, juurdepääsud ning seonduv taristu, et saaks algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ja osta maad.
Peatus pole pelgalt hoone
Rongipeatusi ei saa raudteel igaühele meelepärastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool välja raudteejaamad ehk sisuliselt lisarööpapaarid koos reisijate ooteplatvormidega. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega. Hilisema hoonestuse ja väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega, on aega oluliselt rohkem.
Rahvaarvu erinevusi ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Balticu kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed, parklad ning ootepaviljon või jaamahoone.
Kui kohalikud kogukonnad ja nende esindajad näevad, et peatus võiks lisaks baaslahendusele pakkuda veel lisavõimalusi ja -funktsioone, saab selles osas läbi rääkida, aga siis tuleb arvestada täiendava panusega kohalikust eelarvest. Seega on tähtis põhjalikult kaaluda, mis on kohalike inimeste seisukohast vajalik ja mis mitte, sest hooned ja rajatised vajavad ka hilisemat hoolt, mitte ainult väljaehitamist.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitsustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Esialgu rajatakse igasse peatusesse juurdepääsutee, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus. Kaks väiksema tüübi peatusehoonet on disainitud nii, et vajadusel saab need ehitada suuremaks midagi varasemast lammutamata. Peatuse hooned planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks need omavalitsustele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Iga peatus ei vaja
lisarööpaid
Raplamaa trassiosale on planeeritud kõik kolm peatust koos lisarööbaste rajamisega ehk jaamadega, et tekiks sobiv välp tulevase rongigraafiku jaoks. Lisarööpaid planeerides on vajaduste kõrval oluline arvestada nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega. Kõigisse jaamadesse ja peatustesse on jalakäijatele planeeritud ülepääs või tunnel turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel.
Kohalike peatuste ajakava näeb ette, et juba praegu räägitakse omavalitsustega olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Raudteejaamade lisateed ja ooteplatvormid ehitatakse valmis koos peateedega Rail Balticu projekti raames, see on kulukaim osa kohalike peatuste väljaehitamisest. Ka suure osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik, aga kui omavalitsustel on erisoove ja vajadusi, tuleb selleks otsida lisarahastust. Kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada oma liiklust rahvusvahelise liiklusega samal ajal, kõik eeldused on selleks loodud.
