Laupäeval avati Eesti kaheksas linnas korraga järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali eelnäitus. Algul selle aasta kevadel toimuma pidanud Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindav näitus jõuab rahvusvahelise publikuni 2021. aasta kevadel.
Eelnäituse avamisest tehti ülekanne kõigi kaheksa linna ekraanidele. Samuti sai seda internetist jälgida.
Näitust „Plats! Väärikas kahanemine. 8 linna” korraldas Eesti Arhitektuurikeskus ja see keskendub kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele kaheksa väikelinna näitel, mis on ka näitusepaikadeks. Kõikide nende linnade linnaväljakud on valminud viimastel aastatel „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” raames.
Kaheksa mainitud linna hulka kuulusid lisaks Raplale Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Kuressaare, Elva ja Rakvere. Avamiselt tehtud ülekannet juhtis Rapla keskväljakult Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.
Järg selgitas, et arhitektuurikeskuse üheks missiooniks on kutsuda inimesi mõtlema meid ümbritseva ruumi üle. Näitus tuletab meelde, kui palju avalik ruum meie tegevusi mõjutab. Ta tõi välja, et nii nagu toimuvad muutused ühiskonnas, toimuvad need ka ruumis laiemalt. EV100 programmi raames sündinud keskväljakud on andnud linnadele uue hingamise.
Näituse autorid on Jiri Tintera, Kalle Vellevoog, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn. Näituse autorite sõnul on rahvastiku kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elukvaliteedi parandamisele ning kohatunnetuse ja -identiteedi tugevdamisele. Kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ning selle heaks saavad linnad ja arhitektid väga palju ära teha. Kaheksa näitust aitavad teadvustada arhitekti võimalusi – ent ka vastutust – elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.
Seejärel tehti lülitus Põlvasse, kus sai sõna Kalle Vellevoog. Ta märkis ära, et kaheksa uuenenud keskväljaku puhul on tegemist alles algusega. Neile on järgnemas Kärdla ja Viljandi keskväljak. Sel nädalal kuulutatakse välja Jõgeva peaväljaku võidutöö ning järgmisel aastal peaksid tõenäoliselt valmima Narva raekoja plats ja Stockholmi väljak ning Jõhvi jalakäijate promenaadi teine etapp. Tegemist on seega palju.
Vellevoog arutles ka selle üle, miks on nad keskväljakute teema seoses Veneetsia arhitektuuribiennaaliga üles tõstnud. Ta leiab, et see on üks Eesti edulugusid, mida tasub ka rahvusvahelise publikuga jagada. Kahanemine ja inimeste voolamine suurematesse keskustesse ei ole ainult meie probleem. Samaga puututakse kokku Hispaania või Lõuna-Itaalia väikelinnades. Sellega seistakse silmitsi Lätis ja Leedus. Vellevoog ütles, et see on positiivne mõte, kuidas kahanemisega toime tulla. Ruumi panustamisega ja selle mugavamaks ning mõnusamaks muutmisega saab see inimestele meeldivamaks ning on ehk ka tõukeks, et kodukohta tagasi tulla. Vellevoog usub, et see võiks väikelinnade arengus positiivseid pöördeid esile tuua.
Järgmisena sai Raplas sõna kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes. Ta ütles, et kuigi näitus räägib linnade kahanemisest, on Eesti väikelinnad tegemas läbi tõelist renessanssi, taassündi. Jänes lisas, et teadupärast järgneb kunstiajaloos renessansile barokk, mis on tõeline õitseng.
Keskväljak annab Raplale väärikust ja sisu
Ülekanne jätkus otselülitustega kõikidesse linnadesse, kus näitus avati. Esimesena anti sõna Rapla vallavanemale Meelis Mägile. Ta tõi välja, et kaheksat linna ühendab üks linnasüda, üks keskväljak. Ta väljendas lootust, et see on asjaolu, mis annab väikestele kohtadele väärikust, sisu ja ehk ka tulevikku. Keskväljakute sünnilugu on igas paigas olnud erinev. Mägi ütles, et Raplas on olnud palju rõõmu, aga ka väikeseid tagasilööke. Tal on hea meel, et Raplal on väärikas linnasüda. Vallal on kavas olemasolevat keskväljakut laiendada ning loodetavasti need plaanid täituvad.
Iga sõnavõtuga käis kaasas ülevaatlik video keskväljakust, millest parasjagu räägiti. See oli hea lahendus, sest viis vaatajad hetkeks justkui ise teise linna ning andis mõnusa võimaluse näha, milliseid valikuid teised väikelinnad on teinud. Ülekanne kestis umbes tunnikese. Selle lõpus rääkis Raul Järg taas linnaruumi rollist. Kenasti välja ehitatud linnaruum annab põhjust olla oma kodu üle uhke. Järg lõpetas lootusrikkalt, et olenemata sellest, kas elanikkond kahaneb või kasvab, saab ruum meie ümber olla inspireeriv. Elu linnades on kirev ja väljakud pakuvad kohta ja võimalust ideid ellu viia.
Lisaks näituse avamisele oli Raplas nagu teisteski linnades korraldatud muid üritusi. Päeva jooksul korraldati kaks ekskursiooni. Esimene neist oli „Rapla linna promenaadil” giid Tiia Elvrega ning teine „Kirikust keskväljakuni” giid Pille Vankriga. Keskväljakul jagati värsketele vallakodanikele meeneid, toimus hooviOTT ning päästeamet jagas nõu elanikkonnakaitsest „Varu enne maru”.
See kõik pani päeva keskmeks olnud keskväljaku elama. Lapsed tiirutasid õhupallidega ümber purskkaevu ning mõni katsus isegi vee ära. Täiskasvanud uudistasid kohalikku toodangut või seadsid end mugavalt istuma, et ekraanilt näidatavat vaadata. Tekkinud õdus melu pani nõustuma, et keskväljaku rajamine on Raplale tõesti uut hingamist andnud.
Näitus ise on Rapla kultuurikeskuse Rütmani galeriis. Tutvustavad materjalid on pandud kokku professionaalsete fotograafide ja linnaelanike endi fotode abil. Näitust saab vaadata kuni 15. novembrini.
