Katri Reinsalu
Mai lõpus pöördus Kehtna vallavolikogu liige Illar Olesk Riigikontrolli poole kahtlusega, et Järvakandi hooldekodu konkursi läbiviimisel on Kehtna vallavalitsuse töö olnud vastuolus volikogu otsusega.
Riigikontroll edastas info valla revisjonikomisjonile, sest lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lg 3 punktist 1 on vallavalitsuse tegevuse seaduslikkuse ning valla vara kasutamise sihipärasuse kontroll ja hindamine volikogu revisjonikomisjoni ülesanne.
Juunis astus aga senine revisjonikomisjoni esimees tagasi ning kaheliikmeline komisjon ei saanud infot menetlema hakata. Uue revisjonikomisjoni valimine võttis omajagu aega. Uus kolmeliikmeline komisjon valiti 23. septembri volikogu istungil. Salajase hääletuse tulemusena valiti revisjonikomisjoni esimeheks Allar Läll, aseesimeheks Jaan Sildoja ja liikmeks Elmo Allika.
Oleski pöördumist arutati revisjonikomisjoni 22. oktoobri istungil.
„Revisjonikomisjon on kõik seotud dokumendid ja otsused üle vaadanud ning tehtud otsustes rikkumisi ei leidnud. Riigikontrollile oleme saatnud vastuse koos dokumentidega ning neil ei ole lisaküsimusi tekkinud ehk rikkumisi ei ole tuvastatud,” selgitas koosoleku tulemust Allar Läll.
Üks tähelepanek, mille Olesk tegi, oli asjaolu, et otsuses, millega volikogu andis loa Järvakandi hooldekodu eelläbirääkimistega pakkumise konkursi korraldamiseks, oli öeldud, et operaatorteenus võõrandatakse 20 aastaks. Hilisem leping sõlmiti 30 aastaks. Revisjonikomisjon jõudis seisukohale, et hange korraldati ja viidi läbi võrdsetel tingimustel kõigile pakkujatele.
„Revisjonikomisjon ei tuvastanud hanke läbiviimisel mingeid rikkumisi ja hoonestusõiguse leping sõlmiti 30-aastase tähtajaga pärast volikogu poolt kahel korral heakskiidu saamist, mis tähendab, et selle tähtaja põhjendatust sai pikalt kaalutletud ja analüüsitud,” selgitas Läll. Revisjonikomisjoni istungi protokollis tuuakse välja, et hoonestusõiguse pikenemise 30 aastale on pakkunud välja pakkujad. Samuti viidatakse seal asjaolule, et keegi pakkujatest ei ole hanget vaidlustanud otsustes ette antud vaidlustamisperioodi jooksul ega pärast seda.
Teine asjaolu, millele Olesk oma pöördumises tähelepanu osutas, oli valla soov MTÜ Elupuu varad uuele pakkujale tasuta üle anda. Oleski sõnul oli vallal seal veel osalus ja ta soovis infot selle seaduslikkuse kohta.
Revisjonikomisjon tuvastas, et vald on hooned juba varem (26.11.2003 korraldus nr 646) volikogu otsusega müünud MTÜ-le Elupuu. Läll selgitas, et korraldus ja notariaalne leping tõendavad, et tegu oli siiski MTÜ Elupuu varadega, mille põhjal revisjonikomisjon jõudis järeldusele, et kõik oli seaduslik.
Kolmas tähelepanek, mille Olesk oma pöördumises tegi, oli seotud operaatorlepingu eest vallavalitsusele igal aastal tasutava summaga. Olesk tegi volikogus ettepaneku aastatasu indekseerida, et arvestada ka iga-aastast tarbijahinnaindeksit. Lepingus tema ettepanek ei kajastunud.
Läll tõi välja, et teemat arutati volikogus, kuid see ei leidnud teiste volikogu liikmete toetust.
„Seejärel pandi otsuse eelnõu muutmata kujul (fikseeritud tasuga) hääletusele ja see võeti volikogu poolt vastu,” selgitas Läll.
