Adam Johann von Krusenstern oli baltisaksa maadeavastaja, kes sündis 19. novembril 1770. aastal Hagudi mõisas. Tema 250. sünniaastapäeva puhul koguneti möödunud neljapäeval tema sünnipaigas, et suurt meest ühise koosviibimisega meenutada.
Mälestusõhtu algas tugevaid tuuli trotsides õues mälestuspingi juures. Sellele paigaldati plaat purjelaeva Nadežda kujutisega, millega Krusenstern sooritas ümbermaailmareisi. Meresõitja 200. sünniaastapäevaks kunstnik Ermi Littoveri loodud mälestuskivi juures süüdati küünlad ning suunduti seejärel Hagudi mõisa aita.
Õhtu juhatas sisse Tõnis Kundla, kes naljatas, et Hagudis kohe kipub nii minema, et kõik üritused kulgevad kõva tuule saatel. Ta tõi välja mõned faktid nii Krusensterni kui ka meresõidu kohta üldiselt. „Tema oli teatavasti esimene Vene meresõitja, kes ümber maailma tiiru tegi,” alustas ta. Oma tegevusega külvas Krusenstern tugeva seemne, mis ka teisi innustas. Merereisil olid kaasas näiteks sellised tuntud mehed nagu Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Kundla tõdes, et on täiesti hämmastav, kuidas tol ajal ümber maailma sõita sai. Veel mõtiskles ta selle üle, mis elus tegelikult tähtis on. Selle asemel, et panna ressurssi teadusesse ja vaadata kaugemale, tegeletakse tema arvates tänapäeval liialt palju pseudoprobleemidega.
Suurim panus läbi teadustöö
Mälestusõhtul osales ka Tiit Pruuli, kes jagas muuhulgas elamusi maadeavastaja admiral Bellingshauseni Antarktika avastamise tähtpäeva auks toimunud mereretkest. Tegelikult oleks Pruuli pidanud sel õhtul olema Stockholmis, et osaleda Krusensterni sünniaastapäeva puhul korraldatud mereajaloo konverentsil. Kuna see jäi ära, tuli tal mõte tulla Hagudisse. Krusensterni sünniaastapäeva tähistati tegelikult mitmes paigas. Peterburis ilmus Krusensterni järeltulijate poolt kokku pandud esinduslik raamat, mis järgmisel aastal peaks ilmuma ka eesti keeles. Krusensterni viimses puhkepaigas Tallinna Toomkirikus kõnelesid teiste seas EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen ning Alexander Karaulov Merelaevanduse Veteranide Klubist. Toomkogudusele kingiti keiserliku Venemaa admiralilipu koopia.
Ülemaailmne Peterburglaste Klubi algatas Krusensterni sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise võistluse, kus ka Eesti koolinoored osaleda said. Auhinnalisele kohale nooremas vanusegrupis jõudis Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilane Evelin Tanis, kellele anti auhind üle just neljapäeval.
Pruuli teadis rääkida, et ka Venemaal on Krusensterni sünniaastapäeva uhkelt tähistatud. Seal anti näiteks välja eraldi mark ning hõbemünt. „Nad võtavad seda tähtpäeva väga tõsiselt,” lisas Pruuli. Tal oli kaasas ümbrik, millel Krusensterni auks välja antud margid. Oma panuse tähistamisse on andnud ka admirali järeltulijad Rootsis ja Saksamaal.
Pruuli arvates tuleb Krusensterni eelkõige tänada ja kiita tema teadusliku tegevuse eest, viidates ümbermaailmareisi tulemusel maailma suurima ookeani kohta koostatud tööle „Lõunamere atlas”. Selle ilmumise 200. aastapäeva tähistatakse 2024. aastal ja kuni tänavuse aasta lõpuni saab Eesti Rahvusraamatukogus tutvuda väljapanekuga, kus muuhulgas ka seda atlast tutvustatakse.
Seejärel jõudis Pruuli jutujärjega enda reisini. Purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal seilati Kroonlinnast Antarktikasse tähistamaks 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest. Reisil osales erinevates etappides ligi 120 inimest ja selle käigus jutustati lugusid mereajaloost. Ajaloo kõrval aga tõmmati tähelepanu ka mere olukorrale, ohutusele, puhtusele ja kaitsele. Kolmanda teemana olid tähelepanu keskmes kliimaprobleemid. Pruuli tõi välja, et Antarktika, kuhu mindi, on üks kliimauurimise rindejooni. Liustikud sulavad sõna otseses mõttes teadlaste silme ees.
Krusensterni töid vaadates on selge, et ta oli visionääri tüüpi meremees, kes vaatas kaugemale. Pruuli leidis, et tulevikku vaadates oli ka tema reisi üks kõige olulisemaid osasid just kliimaga seonduv. Lõpetuseks ütles Pruuli paar sõna mälestusõhtut saatnud tugeva tuule kohta: „See on just üks paras ilm, millal meenutada nii kõva meremeest nagu Adam Johann von Krusenstern.”
