Kaamoslikku sügisesse toob maagiat näitus “Aeglane valgus”

Kui tuju sügiseselt hall ja hing ihkab millegi imelise ja maagilise järele, tasub sammud seada Rapla kaasaegse kunsti keskusesse, kus reedel, 20. novembril avati rahvusvaheline valgusobjektide näitus “Aeglane valgus”.
Näitusesaali astumine viib vaataja muinasjutulisse klaasi, valguse ja muusika maailma. Kokku on näitusel 21 klaasikunstniku tööd, neist kaks Saksamaalt ja üks Lätist.
Keskuse üks eestvedaja Kairi Orgusaar sõnas näituse avamisel, et idee sellise näituse loomiseks küpses neil peas umbes kaks aastat. Suure töö on näitusega ära teinud Kati Kerstna, kes on iga teose juurde mõelnud just sellega kokku sobiva valguslahenduse.
Ruumis ringi liikudes on kuulda erinevaid helisid, mis aina muutuvad. Näituse helikunstnik on Aivar Tõnso, kes soovitas kindlasti näitust vaatama ja kuulama minna siis, kui seal parasjagu ei ole teisi inimesi.
Näituse kuraator on Orgusaar, kes sõnas, et olles olnud niivõrd kaua klaasikunsti maastikul tegev, on tal juba teada, milline on kunstnike käekiri ja kuhu suunas keegi mõtleb. Ta tegigi kunstnikele ettepaneku näitusel osalemiseks, nentides, et eks see võttis aega, et nad ideega kaasa tuleks. „Klaas ja valgus on koos hästi efektsed. Kui meil on varem klaasinäitusi olnud, siis on need publiku poolt väga armastatud olnud. Eriti praegusel ajal, kui väljas on juba pime, natuke sünge, siis see näitusele tulek on nagu tulek hoopis teise maailma,“ lisas Orgusaar. „Aeglane valgus“ on ka Rapla kaasaegse kunsti keskuse juubeliaasta finaalüritus.
Mõned näitusel osalevatest kunstnikest olid avamisel kohal. Näiteks töö „Jõud“ autor Maret Sarapu rääkis, et tema töö kujutab laavat, mille taustal valgus „hingab“ ja milles on justkui olemas potentsiaalne jõud, mis võib kohe välja pursata. „Ka elu käib niimoodi üles-alla hingamise rütmis, mõned aspektid pääsevad rohkem mõjule, teinekord jälle vähem,“ lisas Sarapu.
Piret Ellamaa on just viimasel ajal tegelenud oma loomingus mitmesuguste lainetustega ja seekordne teos kannab nime „Sagedus“. „Nende tööde tegemine on omaette meditatsioon, väga naudin nende tegemist. See on nagu mandala loomine, saputad ühe kihi liiva ja klaasi. See kuidagi aitab mõtteid puhastada. Tegemisprotsess on sama tähtis, kui nende tööde valmissaamine.“
Marilin Kristjuhani töö „Üksi. Koos“ on just inspiratsiooni saanud tänavusest isolatsiooniajast, kui ta koos paarilisega töötades jäi ühel hetkel üksi. „Kevadel selgus, et kontaktivajadus on ikka suur. Unistad üksitegemisest, kuid kahekesi tekib palju rohkem mõtteid. Tiimitöö on niivõrd oluline,“ sõnas Kristjuhan.
Üks silmajääv teos on Birgit Pählapuu „Minu vaikiv protest – osa 2“, mille kohta kunstnik ise sõnas, et kuna ta ei ole selline inimene, kes tänavale protestima läheb, siis see on tema viis protestida. Tegemist on ühe osaga seeriast, mis tõmbab tähelepanu loodusele, esimene oli seotud metsaga ja seekordne veega.
Näitusel osalevad: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Merle Kannus, Erki Kannus, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Marilin Kristjuhan, Kairi Orgusaar, Aleksandra Pavlenkova, Rait Prääts, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Eili Soon, Aivar Tõnso, Kristiina Uslar. Lisaks Torsten Rötzsch ja Simone Fezer Saksamaalt ning Marta Gibiete Lätist. Näitus on avatud 13. detsembrini.