Mariliis Vest
Rapla vallas Kaiu alevikus on ülekäigukoht, millele jalakäijate tähelepanu juhitakse suure sildiga „Lase auto läbi“. Vahetus läheduses asuvad kool, lasteaed, huviringid ning teisi kohti tee korrektseks ületamiseks pole. Maanteeameti sõnul muudaks ülekäigukoha muutmine ülekäigurajaks olukorra jalakäijale ohtlikumaks ning liiklusõnnetuse tõenäosus suureneks.
Raplamaa Sõnumiteni on jõudnud küsimus: miks ei ole sellises kohas, kus lapsed väga sageli liiguvad, ette nähtud ülekäigurada? Küsijate sõnul on eelkirjeldatud paigas tee ületamine paratamatu, sest jalakäijatele mõeldud kõnnitee, mis tuleb lasteaia- ja koolipoolsest teeservast, ühel hetkel lõppeb. Samuti on segadust olnud autojuhtide seas: on neid, kes tahavad lapsed selles kohas üle tee lasta, sest muud võimalust neil tee ületamiseks ei ole, kuid on neid, kes tahavad noortele õpetada, et seal ei olegi neil õigus üle tee minna.
Olukorda selgitab maanteeameti põhja teehoiuosakonna liikluskorraldaja Valdo Jänes, kes ütleb esmalt, et Kaiu alevikku on sellele maanteele (Lau-Kaiu) rajatud liiklusohtlike kohtade ohutustamise raames teeületuskoht, mis ühendab teeäärseid kergliiklusteid. Statistiliselt toob ta välja, et sellel teel on liiklussagedus 283 sõidukit ööpäevas. „Tipptunni liiklussageduseks loetakse 10% ööpäevasest liiklussagedusest, see on siis umbes 30 sõidukit tunnis,“ märgib ta.
Kaiu põhikoolis õpib 98 last ja kooli teenindab 25 õpetajat, kusjuures osa lapsi tuuakse kooli koolibussiga, mille peatus asub kooli juures. Jänes räägib, et 2017. aastal mõõdeti sellel teelõigul sõidukite tegelikke sõidukiirusi ning tulemused Juuru poolt olid 53 km/h ja Kaiu keskuse poolt 49 km/h. „Antud numbrid on üsna head võrreldes Eestis teistes analoogsetes mõõtmiskohtades saadud tulemustega.“
Edasi selgitab Jänes ülekäigukoha ja ülekäiguraja rajamise põhimõtteid. Ta ütleb, et ekslikult arvatakse, et ülekäigurada tagab ohutuse, sest statistika näitab, et üsna sageli toimub liiklusõnnetusi just ülekäiguradadel. „Ohtlikkust põhjendatakse petliku turvatundega, mis põhineb jalakäija ootusel, et talle antakse teed, kuid tegelikkuses seatakse teeületaja suurde ohtu,“ ütleb Jänes ning selgitab, et ülekäigurada ületav jalakäija tihtipeale isegi ei veendu läheneva sõiduki olemasolus ning olenevalt sõidukiirusest ja liiklussagedusest ei ole juhid alati teeandmise kohustuse täitmiseks valmis ega ka võimelised. „Pealegi võib ka juht olla ekslik nagu igaüks meist,“ lisab ta.
Jänese sõnul tugineb maanteeamet oma tegevuses liiklusohutusalase tegevusega silma paistnud riikides tehtud uuringutele. Teisisõnu eelistab maanteeamet liikluse korraldamisel ülekäiguradade asemel ülekäigukohti, sest see on tee ületamiseks 26% ohutum kui samaväärne ülekäigurada. Ülekäiguraja rajamisel lähtutakse samuti eelkõige sõidukite liiklussagedusest ja jalakäija teeületuse ooteaja pikkusest. „Jalakäijale muutub teeületus raskendatuks, kui tipptunnil keskmine ooteaeg on pikem kui 15 sekundit. Kui keskmine ooteaeg ületab 30 sekundit, on ta valmis võtma põhjendamatuid riske ja sellise olukorra puhul võib ülekäigurada osutuda vajalikuks,“ selgitab ta.
Rapla valla teedespetsialist Margus Koll ütleb, et selline ülekäigukoht on Kaius juba aastaid ning nõustub, et kindlasti tugines maanteeamet selle rajamisel kehtivatele normidele ja seadusaktidele. „On tõsi, et ülekäiguradadel toimub statistiliselt rohkem raskeid liiklusõnnetusi. Seda näitavad ka erinevates riikides läbi viidud uuringud,“ märgib Koll. See, kuidas liiklejad ülekäigukohal peavad käituma, on tema sõnul kirja pandud liiklusseaduses. „Kindlasti ei peaks autojuhid vaeva nägema liikluskasvatusega, see kohustus on pandud lapsevanematele ja haridusasutustele,“ lisab Koll.
