Novembrikuus tuvastati Raplamaal kaheksal surnult leitud metsseal sigade Aafrika katku viirus. Varasemate kuude jooksul tuvastati viirus veel viiel metsseal, mis tähendab, et hilissuvest alates on Raplamaalt leitud 13 viiruspositiivset metssiga. Ühtlasi on need leiud tänavuse aasta seisuga Eesti ainukesed.
Augustis tuvastati Raplamaal ühel surnult leitud metsseal ja teisel kütitud metsseal sigade Aafrika katku (SAK) viirus. Septembris tuvastati kolmel metsseal viirus, kellele lisandus novembrikuu jooksul veel kaheksa.
Veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian ütles, et seitse novembris tuvastatud viiruspositiivset metssiga leiti Atla küla piirkonnast ja üks Kasvandu küla piirkonnast. Ta selgitas, et Raplamaa viimatine viiruspositiivne metssea leid jäi 2018. aasta veebruarikuusse. Eesti teistes piirkondades tuvastati viimati viiruspositiivne metssiga 2019. aasta veebruaris Läänemaal.
„See tähendab, et me ei tuvastanud peaaegu pooleteise aasta jooksul ühtegi viiruspositiivset metssiga, mis on väga hea näitaja. Raplamaa viiruspositiivsete metssigade leiud näitavad aga, et viirus on taas ringlemas metssigade populatsioonis ning on ohuks nii metssigadele kui ka sealt edasi kodusea farmidele,” selgitas Kristian.
„Olukord Raplamaal on väga tõsine ning kõige olulisem on, et haigustekitaja sellest piirkonnast laiemalt edasi ei leviks,” jätkas Kristian. Selleks on jahimehed korraldanud surnud metssigade otsinguid. Viiruspositiivsed metssead on ühed võimalikud nakkuse allikad ja aktsiooniga eraldatakse nad keskkonnast. „Jahimehed kütivad võimalikult palju metssigu, et jällegi võimalikud viiruspositiivsed metssead populatsioonist ära küttida,” kirjeldas Kristian tehtavaid samme.
