Liiklemise ohutumaks muutmine on tõenäoliselt lõputu töö. Hea on tõdeda, et Rapla maakonnas on viimastel aastatel rajatud mitu objekti, mis muudavad ohutumaks just jalakäijate liiklemise. Toon siinkohal välja neist viis, mis esimese hoobiga kohe meenuvad, ning lisan lõpuks veel ühe, kus saaks olukorda parandada.
Kui hakata meenutama, tuleb esimesena meelde 2018. aasta septembris avatud Kohila-Hageri-Sutlema kergtee. Tegemist oli meie maakonna mastaabis tõeliselt suure projektiga, mis läks kokku maksma 1,5 miljonit eurot. Tee saab alguse Kohila alevis Vabaduse väljaku juurest ning ulatub Hageri kaudu Sutlemani välja. Kergtee pikkus on kokku 7,5 kilomeetrit. Kohalikud elanikud kasutavad seda tööle, kooli ja koju jõudmiseks ning samuti tervisespordi harrastamiseks.
Sama aasta septembris avati Kaerepere kergliiklustee, mis ühendab Viljandi maanteed Kaerepere alevikuga. Ka see oli oluline samm liiklusohutuse suunas. Näiteks Tartust tulevad või sinna sõitvad bussid ei sõida Kaereperesse sisse, vaid peatuvad vajadusel maantee ääres. Sealt edasi on inimestel vaja kõndida jalgsi ning eriti pimedas on kergliiklusteel seda teha oluliselt ohutum.
Kolmandaks saab positiivse poole pealt välja tuua Raplas Alu teele rajatud kergliiklustee, mis ulatub kuni surnuaiani. Tihedalt liigub seal inimesi igal pühapäeval ning veel rohkem pühade ajal. Hingedepäeval, jõuluajal ning vana-aastaõhtul, mis langevad kõik aasta pimedale ajale, lisab see tee jalakäijatele igal juhul kindlustunnet.
Neljandaks ja viiendaks võib välja tuua kaks teelõiku korraga, sest mõlemad on lühikesed ning asuvad Raplas. Täpsemalt pean silmas Väljataguse tänavale ehitatud kõnniteed ja Maxima kaupluse juurde rajatud teed. Kumbki neist ei ole väga pikk lõik, kuid nende rajamine tõstis jalakäijate turvatunnet.
Mis puudutab paiku, kus saaks olukorda veel parandada, siis neid kindlasti jagub. Usutavasti oskaks iga lehelugeja pärast lühikest mõttelendu tuua välja mõne koha, kus tuleks jalakäijate ohutuse peale rohkem mõelda. Üks koht, mis on jäänud minu tähelepanu alla, asub Raplas Männi tänaval. Pean silmas lõiku, mis jääb Viljandi maantee ja Võsa tänava vahele. Argipäeva hommikuti sõidab seal hulganisti autosid, millega viiakse lapsi Naksitrallide lasteaeda. Samal ajal jalutavad vanemad lapsed sealtkaudu Vesiroosi kooli poole. Üldsegi haruldane pole olukord, kus kaks autot teineteisest mööduvad ning samal ajal peavad teepervele mahtuma ka kooli poole kõndivad lapsed.
Kui rajati kergliiklustee Väljataguse tänavale, rääkisin sellest ühe sõbraga, kes seda tegu väga kiitis. Ta ütles, et eriti hea meel oleks tal olnud, kui see tee oleks valmis ehitatud siis, kui tema veel koolis käis. Samasugune lahendus sobiks kenasti ka Männi tänavale. Tegemist ei oleks üldse pika lõiguga, ligikaudu paarsada meetrit. Ükskõik kummal teepervel võiks olla kõnnitee, mis muudaks laste jaoks hommikuse koolijõudmise ohutumaks. Kiire pilk Rapla valla teehoiukavale perioodil 2020-2023 toob välja hulganisti olulisi teelõike, kuid kahjuks mitte Männi tänavat. Hinge ei tasu kinni hoida, aga hea meel oleks küll, kui see ühel päeval otsustajate fookusesse tõuseks
