Juhtkiri: Uskugem, et meil kõigil läheb lõpuks hästi

Arvatakse, et Jeesuse sündi kuulutas 17. juunil 2. a eKr ette Petlemma täht, mis oli tegelikult hoopis
Jupiteri ja Veenuse omavaheline lähenemine Lõvi tähtkujus. Maalt vaadatuna paistis see, justkui
moodustunuks kahe planeedi hetkelisest kohtumisest suur ja ere täht.
Midagi sellist sündis ka nüüd jõulueelse esmaspäeva õhtul, kui Päikesesüsteemi kaks suuremat
planeeti Jupiter ja Saturn teineteisest mööda minnes tekitasid mõneks ajaks heleda tähesarnase
objekti, mida on jõutud juba ka Jõulutäheks nimetada. Eestis polnud seda erakordset sündmust
muidugi võimalik jälgida – meie kohal oli taevas paksu pilvevatti mähitud. Nii peame seda imet
teiste juttude järgi uskuma. Aga nende jõulude eel ei ole see ju mingi ime, et ise imesid ei näe ja
oma käega katsuda ei saa. Me oleme sellega juba peaaegu harjumagi hakanud, paneme aga maski
ette ja…
Kui Jupiteri ja Veenuse kokkusaamised taevavõlvil pole kes teab kui haruldased nähtused, siis
Jupiteri trehvamine Saturniga on küll peaaegu nagu ilmaime – eelmist sellist kohtumist saadi Maalt
jälgida umbkaudu 800 aasta eest ja uus võimalus tekib alles 80 aasta pärast.
Selliseid üliharva tähistaevas ette tulevaid muutusi on inimeste maal igavestest aegadest peale
seostatud ilmutustega, mille läbi Jumal annab märku mingitest väga tähtsatest sündmustest. Küllap
on seegi kord nii, et kahe planeedi möödumine teineteisest hakkab tähistama mõnda tavatut nähtust,
mis praegu just teoksil. Esimene soov, mis koos selle uiuga pähe lööb, on, et ereda tähe välgatus,
mida me küll ei näinud, aga millesse kogu südamest usume, võiks tähendada koroonaajastu lõpu
algust. Kas on midagi muud, mida kõik maakera elanikud hetkel ühiselt veel rohkem soovida
võiksid?
Me oleme harjunud jõuluajal imedesse uskuma. Küllap sellest ka kinkide tegemise komme. Iga
tõeliselt üllatav kink on nagu ime. Nii oli see isegi siis, kui jõule ei tohtinud üldse olla, olid ainult
näärid. Tegelikult oligi ime, et karistuseähvardusega keelatud pühasid tähistati keeldudest
hoolimata. Sellepärast võiks ju soovida, et…
Aga nüüd on ka peaaegu nagu ime, et sel aastal võivad jõuluimed paljudes peredes hoopis olemata
jääda. Kuigi otseselt pole midagi ära keelatud, on ainult tungivalt soovitatud ja… Hirm haiguse ees,
mure tõve saamise ja edasikandmise pärast on see, mis taltsutab ning mõjub kindlamalt kui ükski
keeld. Või ei tohiks seda imeks nimetada, et imesid pole oodata – on hoopis kurb tõsiasi, mille
kiiresse möödumisse me kõik tahaksime uskuda? Tegelikult ongi ju nii, et raskete aegade järel
tulevad alati head ajad. Ja kui me kõik koos väga soovime, siis tulevad nad kiiremini.
Jäägem seniks terveks ja hoidkem üksteist, et keegi ei tunneks ennast päris üksijäetuna. Mingu meil
kõigil lõpuks hästi.