Juuru Eduard Vilde kooli näiteringi juhendaja Kalle Kõiv lavastas Mel Gibsoni mängufilmi “Hacksaw Ridge” ainetel loodud näitemängu “Desmond”.
Kalle Kõiv kirjeldab etenduse sündi nii: “Kui sul on näitlejad, kes on kolmel viimasel aastal järjest tulnud vabariiklikul kooliteatrite festivalil laureaatideks, siis ootavad nad sinult tõelist väljakutset. Midagi keerulisemat ei osanud ma 8. klassi tüdrukutele välja mõelda, aga nad on jälle saanud edukalt hakkama.”
Dominika Pankova
Juuru Eduard Vilde kooli näitetrupp esitles 26. novembril Rapla kultuurikeskuses lugu “Desmond”. Elu iroonia, kuidas kõik mängib meile endalegi ootamatult välja – see on lugu Desmond Dossist, relvata sõdalasest.
Peategelane on Desmond Doss, kelle isa oli edukas sõjaväelane. Desmond oli ise seitsmenda päeva adventist, tapmine oli tema uskumuste vastu. Näidendis on näha, kuidas kaasvõitlejad tegid ta üle pidevalt nalja, tema olemasolus ei nähtud kasu.
Dossist sai meedik, ta hakkas lahinguväljal inimesi päästma, olenemata, kas tegu on vaenlasega või mitte. Kõik on ühtemoodi elu väärt. “Palun üks inimene veel,” ütleb Desmond, palvetades taeva poole. Päästes kaasvõitlejad, kindrali, kes ta üle naljatlesid, temasse ei uskunud – siin tuleb mängu iroonia, kuidas relvata sõdalasest sai kangelane.
Kuigi peategelane on Desmond, oli minu nägemuses peategelaseks igaüks, kes vähegi Dossi arengusse panustas, seda kasvõi mõnitusi öeldes. Inimese loomuses on soov end tõestada mitte alati ainult endale, vaid eelkõige teistele. Kes teab, äkki Desmondist sai kangelane vaid eneseteostuse tulemusel.
Mulle endale meeldis näha, kuidas inimesed, kellesse me usume kõige vähem, on need, kes meile kohati kõige vajalikumad on. Seda näitas ka Dossi kõrvaltegelasest isa, kes enda poja eest irooniliselt tema selja taga seisis ning ta märkimisväärselt “päästis”.
Laval mängis meessoost sõdureid neli neidu, kuid esmase jälgimise peale ei oleks osanud näitlejate arvu isegi märgata. Kõik mängisid enda ja kõrvalosad imehästi välja, elades mängitud karakterisse täielikult sisse. Omajagu särtsu andis juurde stardipüstoli kasutamine, mis valjuhäälse pauguga ära ehmatada võis.
Julge, vali, läbimõeldud – need märksõnad kirjeldavad kõige paremini nähtut. Ei olnud ühtegi hetke, kus näitlejaid ei oleks olnud kuulda või karakterit poleks suudetud õigesti mängida. Terve loo ülesehitus oli algusest lõpuni läbimõeldud, alustades sõjaklippide näitamisest, lavalisest liikumisest ning lõpetades sündmustikuga. Ausalt öeldes, näidendi alustamine suvalise klipiga, mida selgitatud pole, tekitas minus endaski palju kahtlevaid mõtteid, aga võin hetkel väita, et see oligi miski, mis tegelikult terviku tekitas.
Mängimine kehakeele kaudu – sõnu polnud vaja kasutada, et aru saada, milline on karakterite omavaheline suhtlus või kui hästi nad endast arvavad. Kohati leidsin end olukorrast, kus panin end peategelase olukorda ja mõtlesin, kas ma oleksin andestanud inimestele, kelle suurim eesmärk on mu vangipanek või lihtsalt alandamine? Kui paljud meist tegelikult suudaksid enda kiusajatele appi minna? See ilmselt ongi miski, mis mulle näidendis enim meeldis, uskumused versus loogika, emotsioonid versus kaine mõtlemine.
Lõpustseenis langeb jälle ekraan, et video mängima panna. Ekraanil on näha meest, keda autasustatakse, Desmond Doss, tõestisündinud lugu. Tol hetkel sain aru, kui irooniline meie maailm tegelikult on, ja see tekitas minus erilist kindlustunnet, et kõik mängib välja nii, nagu peaks. Rääkides näitlejatest, neid sooviksin aastate pärast näha juba suurtel lavadel, sest nagu öeldakse, anne ei tohi raisku minna.
Desmond Dossi lugu
Desmond Doss ei ole väljamõeldud karakter, vaid inimene ajaloost. Doss oli 1919. aastal sündinud USA Virginia osariigist pärit seitsmenda päeva adventist. Tema usk ei lubanud tal relva puudutada ning ammugi kedagi tappa relva kasutades või muul moel.
Siiski sai temast sõdur pärast Pearl Harbouri rünnakut, kui ta sarnaselt paljudega sel perioodil astus armeesse suurest patriotismipuhangust. Kahtlemata oli tema teekond sõdurina väga keeruline ning võib vaid arvata, kui suure mõistmatuse osaliseks võis ta saada. Mingi aimduse sellest annab meile ka Juuru noorte etendatud tükk.
Doss sõdis Jaapanis, vallutades Okinawa saart ning võideldes lahingus, mida tuntakse Maeda nime all, 24.-29. aprillil 1945. aastal. Legend räägib, et Maeda lahingus päästis Doss ise ühtegi lasku tegemata 75 kaasvõitleja elu ja sai selle eest USA kõrgeima sõjaväelise autasu, Kongressi Aumedali.
Kel on tärganud huvi, siis Mel Gibsoni juhatamisel on tema eluloo ainetel loodud film „Hacksaw Ridge”, mis jõudis kinolinadele 2016. aastal. Samal aastal on ilmunud ka eestikeelne elulooraamat „Südame sunnil. Desmond Dossi lugu” mille autor on mehe abikaasa Frances Doss.
