Tiiu Luht
Jõuluootuse aegu, kui kalendri järgi lähenes juba talvine pööripäev, mis võis tuua ka lund ja heledust, olid päevad tänavu ikka lumeta ja hallid. Mida küll teha?
Riinimanda kooride lapsed ja noored ning segakoori August07 lauljad kogunesid Raplas ühel detsembrikuu päeval ise ja kutsusid kõiki teisi lauluhuvilisi Riinimanda Helina juurde ühisele laulmisele. Huvilisi oli ja tuli.
Noodikera ümber süüdati küünlad, lähemal seisjate silmis peegeldus rõõmukillukesi.
Dirigent Urve Uusbergi juhatusel võeti viisid üles. Ja missugused: tuntud ja vähemtuntud, vanemad ja vähemvanemad, mida on lauldud kodudes, kuuldud kontsertidel. Kas siis aisakell ei tilise igal aastal nagu vana tuttav ja saan ei sõida läbi sahiseva lume, kui me neid laulame? Tuttavad, ometi igal aastal uued ja värsked nagu jõulud ise, mida ootame.
Laulusõnadega muret ei olnud, neid jagati kõigile. Kaasalaulmiseks sai igaüks valiku teha.
Ja ilm? Pigem rahulik ja paitav kui pahandav. Kas me siis pole harjunud oma udude ja pilvise taevaga? Ja lumigi jõuab tulla, nagu lauludes kõlab.
Koduteel tekkis mõte, kas mitte teisigi pööripäevi aastas ei võiks ära märkida laulmisega Riinimanda Helina juures?
