Seni turismiarengut vedanud SA Põhja-Eesti Turism lõpetab tegevuse selle aastaga ning edasise osas on lood pisut segased, mistõttu on viis maakonda vormistanud ühispöördumise EAS-ile seoses sihtkohamudeli muudatuse ja DMO-de loomisega.
Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli, kes on ühtlasi Raplamaa Omavalitsuse Liidu esindaja täna veel eksisteeriva sihtasutuse nõukogus, selgitab, et ühispöördumise initsiaatorid on Harjumaa ja Raplamaa. „See on vastus olukorrale, kui sai teatavaks, et uute maakondlike koostöövormide (DMO-de) moodustamise tähtaeg on edasi lükatud ja puudub selgus riikliku rahastamise osas. Reageerimise otsus tehti kohe samal nõukogu koosolekul, kus otsustati, et SA Põhja-Eesti Turism tegevus lõpetatakse 31. detsembril 2020,” ütleb ta.
Aastateks 2021-2024 koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Eesti turismipoliitika rakendusüksuse EAS-i turismiarenduskeskusega turismi programmi, mis toob kaasa uute turismipiirkondade määratlemise ja seniste sihtfinantseerimise põhimõtete muutmise.
Pöördumises juhitakse tähelepanu, et on tekkinud olukord, kus riigi kavandatud sihtkohtade tegevusloogika muudatus on toonud kaasa senise järjepidevuse katkemise. Ette heidetakse, et seni on välja töötamata DMO-de ehk sihtkoha arendusorganisatsioonide riikliku püsirahastuse tingimused. Ei ole teada DMO-dele seatavad ülesanded, nõuded, toetussummad, omafinantseering jms. Maakondade esindajad ei ole rahul, et tähtajad nende otsuste osas on korduvalt pooleteise aasta jooksul edasi lükatud.
„Väljendame väga suurt muret regionaalse turismialase koostöö hääbumise pärast ega soovi sektorit tähelepanuta jätta,” seisab pöördumises. Selles kinnitatakse ka, et Põhja-Eesti regiooni maakondadel on tahe ja valmisolek teha maakonnaülest koostööd, kuid vajatakse konkreetseid vastuseid ja ajaraami. Leitakse, et ei ole võimalik võtta vastu otsuseid, kui puudub selge kontseptsioon ja arusaam sihtfinantseerimise muutustest.
„Soovime, eriti praeguses kriisiolukorras, kus turismiettevõtjad on sisuliselt tööta, toetada neid vähemalt piirkonnas selgete sõnumite ja tulevikuvaadetega,” on pöördumises öeldud. Pöördumine lõpeb sooviga saada 1. veebruariks 2021 tagasisidet kahele küsimusele:
Kas ja millisel viisil on järjepidevust arvestades teostatav tõrgeteta üleminek seniselt regionaalselt koostöömudelilt DMO mudelile, tagades riikliku sihtfinantseeringu piirkondadele? Mis on konkreetne ajaraam, DMO-dele suunatavad ressursid ja tingimused sihtkohtade arenduseks alates 2021. aastast, millega omavalitsused saavad arvestada turismiarengut soodustavate otsuste kavandamisel?
Pöördumise allkirjastasid viie omavalitsuse liidu esimehed. Pöördumise all on Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa esimehe allkiri. 18. detsembril välja saadetud pöördumise adressaadid on EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp ja EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. Lisaks saadeti dokument ka MKM-i majandusarengu asekantslerile.
EAS-i sihtkohtade arendusjuht Kristiina Jors kinnitab, et EAS vastab palutud tähtajaks vastavalt selleks ajaks selgunud informatsioonile.
