Teisipäeval, 5. jaanuaril sai ametlikult selgeks, et järgmised kaks aastat juhendab Eesti jalgpallikoondist peatreenerina šveitslane Thomas Häberli. Kuulujutud tema palkamisest liikusid ringi juba varem ja suurt üllatust see kaasa ei toonud. Küll aga on märkimisväärne, et Eesti jalgpalli liit tõi peatreeneri välismaalt ning samuti see, et uus juhendaja tuleb just Šveitsist.
Pärast taasiseseisvumist on Eesti koondist juhendanud viis välistreenerit: Teitur Thordarson, Arno Pijpers, Jelle Goes, Viggo Jensen ja Magnus Pehrsson. Häberli saab olema kuues. On märgiline, et seekord palgati peatreener just välismaalt, sest kõik mäletavad, et möödunud UEFA Rahvuste Liiga valiktsükkel lõppes ühegi võiduta. Viidi küll läbi põlvkondade vahetus, kuid vähemalt esialgu see edu ei toonud. Nüüd on Häberlil võimalus näidata vastupidist.
Teisipäeval toimunud pressikonverentsil rääkis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak sellest, et Eesti soovib end positsioneerida Saksa jalgpalli kultuuriruumi suunas. Üks osa sellest on ka šveitslase määramine koondise etteotsa. Kui veel tuua näiteid sellest valdkonnast, siis näiteks läksid 2019. aasta suvel UEFA Euroopa Liiga eelringis vastamisi FC Flora ja Eintrachti Frankfurt. Aivar Pohlak ütles pressikonverentsil, et see vastasseis tõi Florale Saksamaalt juurde fänne, kes Eesti klubi tegemisi nüüd jälgivad.
Mäletatavasti mängis Ragnar Klavan enne Liverpooliga liitumist Saksamaa Bundesligas Augsburgi klubis ning mõni aeg tagasi mängis Aleksandr Šapovalov Saksamaal SC Freiburgi noortemeeskonnas. Kui otsida, siis üksikuid sidemeid Eesti ja Saksamaa jalgpalli vahelt leiab, kuigi need on hõredad. Nüüd võib loota, et Häberli asumisega koondise tüüri juurde astutakse samm selles suunas edasi.
Jalgpalliakadeemia
Eesti ja Šveitsi jalgpalli vahel on juba varasemast olemas teatav seos. Seda teavad kõik, kes osalesid 2020. aasta juunis toimunud Raplamaa spordiakadeemia konverentsil Rapla riigimaja suures saalis. Seal pidas ettekande Eesti jalgpalli liidu tehniline direktor Janno Kivisild. Ta rääkis Arte gümnaasiumis toimivast jalgpalliakadeemiast ning jagas ideid, kuidas võiks see olla eeskujuks Raplamaa spordiakadeemiale.
Oma ettekandes kõneles Kivisild, et jalgpalliakadeemia rajamisel võeti eeskuju Šveitsis toimivast süsteemist. Üks põhjus oli see, et nii Eesti kui ka Šveits on pindalalt ja rahvaarvult väikesed riigid, kuid tema jutust tuli välja teine põhjus veel. Mõlemad riigid on mitmerahvuselised ning jalgpalli arenguks on vaja head tööd kõikides rahvusgruppides. Eestis on need rahvused eestlased ja venelased, aga Šveitsis on teatavasti lausa neli ametlikku keelt – saksa, prantsuse, itaalia ja romanši.
Janno Kivisild rääkis toona, et Šveits seati eeskujuks seetõttu, et võtta õppust, kuidas edukalt kaasata akadeemia tegevusse õpilasi erinevatest keele- ning kultuurikeskkondadest. Nüüd on Eesti ja Šveitsi sidemed seoses uue peatreeneri määramisega koondise etteotsa veelgi tugevamad.
MM-i valiksari
Lihtne muidugi Thomas Häberlil ja tema abitreeneritel (Norbert Hurt, Andres Oper, Mart Poom ja Häberli kaasmaalane Michael Müller) olema ei saa. Pärast 2011. aastal lõppenud Euroopa meistrivõistluste valiktsüklit ei ole Eesti koondis suutnud samasugust taset taastada. Toona jõuti välja EM-i play-off’i, kuid finaalturniirile mitte.
Igal juhul oli õige otsus tuua nüüd koondise juurde peatreener välismaalt. Kaks viimast juhendajat on olnud eestlased (Martin Reim ja Karel Voolaid) ning nende ajal tundus, et kogu potentsiaali ei suudetud saavutada. Puudu jäi värskest lähenemisest ja julgetest ideedest. Võib-olla ongi Eesti koondise puhul õige kasutada skeemi, et peatreeneri vahetamisel vahelduksid kordamööda eestlane ja välismaalane.
Kuuldavasti peab Eesti koondis esimese treeningmatši uue peatreeneri käe all 12. jaanuaril ning vastaseks on üks Euroopa klubi. Vähemalt sedasi öeldi välja teisipäevasel pressikonverentsil. Märtsis algab juba uus maailmameistrivõistluste valiktsükkel ja seal on Eesti vastased Belgia, Wales, Tšehhi ja Valgevene.
