Uus aasta on alanud sel korral pisut teisiti kui varasematel aastatel. Endiselt kehtivad koroonaviiruse levikust tulenevad piirangud, mis on pannud kultuurielukorraldajad keerulisse olukorda. Uurisime, kuidas on kohalikud olulisemad kultuuriasutused oma tööd käesolevaks aastaks planeerinud.
Raplas tegutseva Loomeruumi ja kultuuriklubi BAAS eestvedaja Maili Metssalu kinnitab, et sündmuste korraldamisel on olnud pikk seisak, kuid seda aega on kasutatud produktiivselt: „Proovime suhtuda praegusesse olukorda energiat säästvalt ja rahulikult ehk pole ju mõtet end pingsale ootamisele ja pahameelele raisata, vaid kasutada seda aega mõtete arendamisele, struktuuri ülevaatamisele ning kõigele, mis muidu kiirete aegade käigus ootele on jäänud.”
Uusi plaane tehes otsitakse lahendusi, kuidas korraldada suuremaid sündmusi olukorras, kus inimestel tuleb hoida teineteisega vahet. Eelkõige loodab Metssalu, et praegune olukord möödub kiirelt ning kevadel hakatakse jälle sündmusi inimesteni tooma. Kavandamisel on hoovikontserdid, aga esinejaid ja kuupäevi esialgu veel välja hõikama ei hakata.
Hageri rahvamajas ei ole Covid-19 kultuuriüritustele eriti ruumi jätnud. Rahvamajajuhataja Maria Saarna sõnul on sellel aastal Kohila valla ja Hageri rahvamaja eestvedamisel plaanis korraldada kaks suuremat maakondlikku sündmust – Raplamaa kooliteatrite festival ja Raplamaa laulukarussell. Kooliteatrite festival on kavandatud 27. märtsile ning esialgne info selle kohta on juhendajatele juba välja saadetud. Lisaks on Raplamaa laulukarusselli poolfinaal, finaal ning Kohila valla oma voor tänavu Kohila valla korraldada.
Septembris on plaan Hageri rahvamajas võõrustada Hageri koguduse ajalookonverentsi, tähistades sellega 800 aasta möödumist esmamainimisest. Kavandatud ürituste kõrval toob Saarna välja ka, et kevadel alustatakse Hageri rahvamaja fuajee ja saali põhjalikuma remondiga.
Kehtna klubi juhataja Sigrid Kalle-Vainola selgitab, et koroonameetmete tõttu on klubi oma tööd võimalikult palju ümber korraldanud. „Siseürituste asemel toimub meil näiteks Facebooki-põhine Kehtna valla pildimäng, milles osaleb suur arv inimesi ja toimub pidev teadmiste täienemine,” toob ta välja.
Kalle-Vainola sõnul on Kehtna inimesed praegu jõudnud tagasi justkui rahvamaja algse tähenduse juurde, kuivõrd väga paljud otsivad erinevat infot just rahvamajast ja üheskoos erinevas eas vabatahtlikega ehitatakse ilusaks klubi uusi ruume. Juhataja sõnul on praegu ette võetud palju selliseid töid ja tegemisi, mida tavapärasel ajal ei oleks ajaliselt ega ka vahendite vähesuse tõttu teha saanud. Parasjagu on koostöös erinevate MTÜ-dega kirjutamisel projektid mitme tulevase koolituse ja sündmuse tarbeks, mis võivad küll Kalle-Vainola sõnul esialgu planeeritud ajakavast välja nihkuda, aga toimuvad kindlasti. Lisaks on Kehtna klubi juurde tekkimas Kehtna käsitöökamber.
Teadmatusest, mida tulevik toob, ei ole Kehtna klubi selle aasta algusesse peale vabariigi aastapäeva tähistamise muid sündmusi planeerinud. „Ära jätame ülevallalise Kehtna valla rahvakultuurikollektiivide festivali “Kehtna RonK”, mis pidi toimuma juba eelmise aasta maikuus, lükkus aga esialgu edasi sellesse aastasse. Kuna sel aastal on kevadesse planeeritud väga palju maakondlikke ja üleriigilisi üritusi, mis samuti õigel ajal ära jäid, lükkame festivali sellelt aastalt siiski edasi,” selgitab Kalle-Vainola.
Klubi suurim üritus Kehtna vana aja päev toimub 21. augustil ja ettevalmistused selleks juba käivad. Muud üritused, mis ei nõua pikka ettevalmistusperioodi, ootavad juhataja sõnul olukorra selginemist. Ka on peatunud kollektiivide ja ringide töö, kuigi osa neist on oma töö ümber korraldanud, kohtudes väiksemates gruppides õues.
Rapla kultuurikeskuse juhataja Age Rebel leiab, et möödunud aasta oli hoolimata kõigest siiski tore ning piisavalt sündmusterohke. Nii näiteks sai tavapärasest pisut hiljem ellu viidud Rapla Melu ja toimus esimene Rapla Jõulumaa, kuigi kaheldi pikalt, kas seda üldse praegustes oludes korraldada. „Elu näitas, et õues on turvalisem ning rahvas oskab olla vastutustundlik,” on Rebel rahul.
Eelmisesse aastasse mahtus aga loomulikult väga palju plaane, mis vaid plaanideks jäidki. Nii näiteks jäi ära Thea Paluoja juhendatava Rapla laulustuudio 30 aasta juubeli ja Raplamaa Noorte Meeskoori 20 aasta juubeli kontsert. Suvesse kavandati ka muusikal „Röövlitütar Ronja,” mis pidi toimuma Paka mäel vabaõhuetendusena, aga proovid jäid märtsis pooleli. Praeguseks ei ole otsustatud, kas etendus tuleb sel aastal või mitte.
Uut aastat alustatakse kultuurikeskuses vaikselt ning oodatakse, kas piiranguid pikendatakse või saab lähiajal naasta juba tavapärasele tööle. Suur osa kultuurikeskuse tulubaasist laekub ruumide rentimisest ning koostööd tehakse paljude koolitusfirmadega, seega ollakse ootel, kas saab nendega peatselt koostööd jätkata või mitte. Samuti ollakse ootel, kas saab alustada ettevalmistustega Raplamaa laulu- ja tantsupeoks, mis toimuks mai lõpus. „Oleme optimistid ning loodame, et kevadeks on elu rahulikum ning sündmused saavad teoks,” ütleb Rebel.
Sel aastal on kultuurikeskuse kalender võrreldes varasemate aastatega etenduste ja kontsertide võrra tühjem, kuid kino on siiski avatud. Filmide valik püsib paraku kesine, kuna palju filme on edasi lükatud koroonaviiruse levikust tulenevalt. Rebel toob välja, et viimase aastaga on täiendatud oma meeskonna digioskusi, sest palju seminare-konverentse kantakse kultuurikeskuse saalidest ekraanile. „Ka selle aasta alguses on kirjas digikoolitusi meie kinosaalist,” ütleb ta.
Tänavused suuremad sündmused on kavandatud mai lõppu ja suvesse ning nende plaanidega tegutsetakse edasi. „Küll aga on vaja otsustada, mis saab 6. märtsi Rapla valla 130. juubelipeoga. See vallasündmus lükkub kindlasti edasi,” usub Rebel.
Juba mitmendat aastat järjest peaks 24. veebruaril toimuma Kohila koolituskeskuse õpetaja ja orkestrijuhi Kai Ruljandi etteaste koos muusikakooli orkestriga nii Tohisoo mõisas kui ka vallavanema vastuvõtul Kohila gümnaasiumis, kuid vastuvõtt jääb tänavu koolituskeskuse direktori Inga Heamägi sõnul ära ning plaanis on ettekanne inimesteni tuua lindistusena.
Suurematest üritustest on kalendrisse jõudnud iga-aastane mõisapäev mai lõpus, mis eelmisel aastal koroonaviirusega seoses ära jäi, samuti on kavas rahvusvaheline keraamikasümpoosion juulis, mis samuti möödunud aastal täies ulatuses aset ei leidnud. Kapa Festival on tänavu kuulutanud oma toimumise kuupäevaks 21. augusti ning Heamägi sõnul on koolituskeskusel soov osaleda sel aastal ka Kohila hoovide päeval.
Kuigi eespool mainitud üritused on kalendrisse märgitud, ei ole veel sugugi kindel, kas need ka ellu saavad viidud, nendib Heamägi. Koolitundidega kavatsetakse alates 11. jaanuarist jätkata, aga ilmselt jäävad ära kõik kontserdid. „Ehk siis kontserte teeme lindistusena ja näituseid avame vaikselt,” ütleb Heamägi.
Märjamaa rahvamaja juhataja Merle Voolaidi sõnul jäi neil koroonapiirangute tõttu ära enamik planeeritud sündmusi, kuid kino on endiselt avatud kolmel päeval nädalas. Lisaks on tööpäevadel avatud ka rahvamaja kohvik ning Ly galeriis on võimalik külastada näitust „Tantsu- ja laulupeo ootuses”.
Kavandatud üritused on lükatud edasi aega, mil piirangud kaovad, mistõttu ei ole uue aasta algusesse ka etendusteks aegu broneeritud. Eelmisest aastast ootavad oma võimalust ka mitme kollektiivi juubeliüritused.
„Kuna selle aasta suvel toimub Rapla laulu- ja tantsupidu, vaimulik laulupidu, meeste tantsupidu ja naiste tantsupidu, siis ootavad kõik registreerunud kollektiivid väga, et juba proovidega alustada,” ütleb Voolaid. Tänavu korraldab Märjamaa rahvamaja suvel taas rahvusvahelist festivali Märjamaa Folk, lisaks võib oodata juunis suurt suve avapidu Märjamaa lauluväljakul. Voolaid tõdeb, et üldjuhul planeerib rahvamaja oma tegemisi aasta jagu ette, ent elul on vahel oma plaanid ja sel korral plaane nii detailselt paika panna ei saa nagu tavaliselt.
Järvakandi kultuurihalli juhataja ja Eidapere kultuurikeskuse juhataja kohatäitja Katrin Jairi sõnul on uueks aastaks plaane tehtud alates augustist-septembrist, kuna töö suuremate sündmuste korraldamiseks käib pool aastat ette.
Sügiseks said paika pandud teatrietendused ja paar suuremat kontserti, kino ja traditsioonilised kogukonnasündmused on jooksvalt juba ette planeeritud. Veebruaris toimub Jairi kinnitusel kindlasti vabariigi aastapäeval üritus „Terviseradadel ümber maakera”, mis toimub õues kilomeetreid kogudes. Plaanitud on korraldada ka iga-aastane perepäev märtsis. Lahtine on veel, kas jaanuaris saab külla tulla Kuressaare teater.
Jairi sõnul on kultuurikorraldajad ja meelelahutajad üldiselt olnud väga paindlikud ja koostöö on igati sujunud. Keegi ei soovi asjatult teiste tervisega riskida. Nii on ärajäänud sündmused juhataja kogemusel korralduslikus mõttes valutult või lihtsalt kevadesse edasi lükatud. Samad sõnad lausub Jair ka publiku kohta, kes on olnud mõistev ja paindlik.
„Korraldajad on positiivsed ja loodavad, et riik ei lähe enam nii lukku kui kevadel ja kehtestatud nõudeid järgides ikka midagi korraldada saab. Minu õnn on ka see, et nii Järvakandis kui ka Eidaperes on suured saalid, kus saab ilusti inimesi hajutada ja see on päästnud nii mõnegi sündmuse. Nii et minu töö on pigem sedasi, et planeerin ja korraldan ning kui selgub, et on piirangud, siis jääb üritus ära,” ütleb Jair.
