Kuni jaanuari lõpuni näeb Rapla keskraamatukogu saalis tekstiilikunstniku Ehalill Halliste gobelääninäitust “Pae peal”, mis on inspiratsiooni saanud Eesti rahvuskivi erinevate kihistute ja leiukohtade lademete läbilõikelistest mustritest.
Raamatukogus oleval näitusel on kuus suurt gobelääni, mis on uuem osa kogust, kuhu kuulub kokku 19 gobeläänvaipa. Kaks vaipa on Rapla paasidest – Atla ja Raikküla, ülejäänud on inspiratsiooni saanud muude Eesti osade paest – Jõgeva, Pajusi, Porkuni, Jaagarahu.
Halliste sõnas, et “Pae peal” seeria näol on tegemist suure ideega, millele panid alguse Helle Perensi raamatud “Paekivi Eesti ehitistes” ja soov luua EV100 juubeliks 20 vaipa. Kuigi hetkel on vaipu 19, ei välista Halliste, et ühel heal päeval pöördub ta pae kui väga rikkaliku ja talle südamesse mineva teema juurde tagasi ja valmib ka see viimane vaip.
Ühe vaiba tegemisele koos ettevalmistustöödega kulub 300-600 tundi, olenevalt gobelääni suurusest ja mustri keerukusest. Üks Halliste lemmikvaipasid, “Tiirhanna paas”, mis on sirelilla-hallikaskreemika värvuse ja pitsilise mustriga, võttis näiteks aega 600 tundi. Selle vaiba on endale ostnud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Rapla keskraamatukogus üleval olevatest on näiteks “Atla paas” aega võtnud 500 tundi ja “Raikküla paas”, mis on lihtsam, 350 tundi.
Halliste gobelääne vaadates tasub ka mõelda pae tekkimisele ja sellele, kuivõrd erinevad võivad neis olevad mustrid olla. Kõige viimasena valminud gobelään, „Jaagarahu paas“, mis on ka näituse plakatil, on näiteks tekkinud korallriffidest soojas meres 450 miljonit aastat tagasi.
„Porkuni paas“ kannab aga endas üht erilist lugu. Aastal 2018, kui Paide muusika- ja teatrimajas toimus paekonverents, olid seal näitusel erinevad esemed paest ja paekivikollektsinääride ilupaekivide tükid. Üks Tamsalu pae entusiast, Ain Aasa küsis Hallistelt, kas mõni kivi meeldib talle eriti. Üks paekivitükk oligi ta lemmik. Halliste sai selle roosakas-halli värvi tüki paasi, mis pärines Porkunist, endale ja suurendades selle mustrit, inspireeris see Hallistet looma gobelääni just selle mustriga. See on ka ainus vaip, mis on valminud päris kivi järgi, mitte raamatu põhjal.
„Pae peal“ vaipade seeria on käinud mitmel näitusel, sealhulgas ka Saksamaal Kaiserslauternis ja Läti Seltsi Majas Riias. Eesti pinnal on vaibad käinud näitustel viies suuremas linnas ja maakonna kodusemates paikades. Kuna seeria on suur, on sobiva näituse leidnud endale nii väiksemad kui ka suuremad ruumid. Teine osa seeriast on hetkel üleval Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurme mõisas, kus on näituse ülevalolekut ka pikendatud ja Hallistel on selle üle ainult hea meel, kuna seal käib suur hulk inimesi, keda tema looming kõnetada võiks.
Tagasiside näitustele on Halliste sõnul olnud väga hea ja eriti sooja tänuga meenutas ta seda, kui näitus avati väga suurejooneliselt Lätis ja ERR-i korrespondent Ragnar Kond, kes sellest loo tegi, tuli pärast veel ütlema, et talle isiklikult väga meeldivad Halliste paeteemalised gobeläänid.
Selleks aastaks ei ole Halliste oma paeseeriale uut näituse kohta otsinud, kuigi väike idee on tal üles soojendada koostöö keraamik Haidi Ratasega, kellega koos võiks kunagi ühise näituse teha. Tänavu ei plaani Halliste suuri töid teha, pigem on rõhk uute ideede korjamisel. Kaks teemat, millega ta tahaks järgmisel aastal töötada, on puukooremustrid ja kõrrelised. Puukoor on nagu inimnahk, mis aastatega oma struktuuri muudab, ja kõrrelised on Halliste sõnul tohutult hea disainielement. Kui kivi saab lõngasse panna, siis miks mitte ka puid ja kõrrelisi.
