Alates käesolevast aastast on Läti kohalikel omavalitsustel keelatud asutada ning anda välja vallalehti. Selle kaudu loodetakse lõpetada olukord, kus poliitikud teevad endale maksumaksja kulul reklaami ning samal ajal rikuvad meediaturgu.
Küsimus kohalike omavalitsuste poolt välja antavate infolehtede kohta on pikalt õhus olnud ka Eestis, kuid nii kaugele kui Lätis ei ole mindud.
Raplamaa Sõnumid võttis ühendust Riigikogu saadikutega, et uurida, mida nemad Läti otsusest arvavad ning kas midagi sarnast võiks kehtestada ka Eestis. Kokku võtsime ühendust viie saadikuga, kellest neli kuuluvad Raplamaa toetusrühma (Siim Pohlak, Heiki Hepner, Rene Kokk ja Aivar Sõerd). Ning lisaks ka Marko Mihkelsoniga, kes on endine ajakirjanik ja olnud Postimehe peatoimetaja. Poliitikud ei kiirustanud Läti otsust ei kiitma ega hukka mõistma. Küll aga olid mitmed neist skeptilised vallalehtedes ilmuva kommertsreklaami suhtes. Nii ütles näiteks EKRE saadik Rene Kokk, et kohalike omavalitsuste lehtedest tuleks välja võtta kõik kommertsreklaamid.
Marko Mihkelson (Reformierakond) ütles, et Eestis on nii häid kui ka halbu näiteid, kuidas ja milliste huvide teenistusse on rakendatud kohalike omavalitsuste poolt välja antavad lehed. Ta ütles, et vaatamata osadele headele näidetele hägustavad KOV-ide lehed turukonkurentsi ning digitaalmeedia ajastul võiks tõsiselt kaaluda Läti eeskujul vastavate regulatsioonide muutmist.
“Praegu on KOV-idel kuluefektiivsed võimalused kasutada ühismeedia platvorme vajaliku informatsiooni edastamiseks piirkonna elanikele, mis pealegi on operatiivsem. Samas võiksid seniste ajalehtede väljaandmiseks mõeldud vahendid olla kas või osaliselt riigihangete kaudu või muul viisil kättesaadavad eraettevõtjatele, kes juba annavad või soovivad välja anda kohalikke ajalehti,” rääkis Mihkelson.
Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles, et Läti samm tundub olevat ülepingutatud ning Eesti oludes ei ole vajadust sama käiku korrata. “Riigikogu eelmises koosseisus oli mul võimalus juhtida riigieelarve kontrolli erikomisjoni tööd. Menetlesime tookord ka riigikontrolli auditit, milles käsitleti kohalike infolehtede kasutamist võimulolijate poliitilistes erahuvides. Enamikku Eesti linnade ja valdade lehti ei kasutatud Eestis auditi järelduse kohaselt selliseks otstarbeks. Aga oli ka üksikuid erandeid, kus oli häirivalt palju märke sellest, et omavalitsuse rahaga toetati valimiskampaaniaid või muud poliitilist mainekujundamist,” sõnas Sõerd.
EKRE saadik Rene Kokk ütles samuti, et Eestis ei oleks vaja keelata kohalikel omavalitsustel ajalehtede väljaandmist, kuid lisas, et reklaamimüümisega omavalitsuse poolt välja antav ajaleht tegelema ei peaks. “Eestis on omavalitsuste väljaantavate ajalehtede sisu minu hinnangul oluliselt paremaks läinud viimastel aastatel, kuid selgelt on taunitav omavalitsuse lehe ärakasutamine ühe või teise poliitilise jõu valimiskampaanias. Lehe eesmärk on omavalitsuse elanikele informatsiooni jagamine,” ütles Kokk.
Ta lisas, et vaadates Eesti meediamaastikku, on naiivne arvata, et kaotades Eestis omavalitsuste väljaantavad lehed, saavutame kuidagi parema tulemuse. “Kahjuks on meedia Eestis nii kallutatud, et pole põhjust uskuda, vaadates erinevate maakonnalehtede selgeid poliitilisi eeliseid, et saavutaksime objektiivsema teemade kajastuse ka omavalitsuste infot nende kaudu jagades. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et omavalitsuste poolt välja antavate lehtede sisu pole kaugeltki veel parimas tasakaalus, kuid liigutakse paremuse suunas. Välja tuleks lehest võtta kommertsreklaamid ning seeläbi toetada meediamaastikul eraettevõtlust,” rääkis Kokk.
Teine EKRE saadik Siim Pohlak ütles, et Läti otsust ta kiitma ega laitma ei torma. “Vaatame, mis Lätis seaduse rakendamisel saama hakkab. Kas läheb asi paremaks või hoopis hullemaks,” vastas ta.
Heiki Hepner (Isamaa) ütles, et selles küsimuses on kaks poolt: et poliitikud ei kasutaks varjatult avalikke vahendeid ja et mitte rikkuda meediaturgu. Ka tema viitas riigikontrolli auditile, kus käsitleti valdade infolehtede teemat. “Loomulikult ei saa olla nõus sellega, kui avaliku raha eest tehakse endale reklaami. Minu enda kogemusest: Kohila vallavanemana välistasin ühemõtteliselt sellise käitumise, lisaks hoidusime igasuguste arvamuslugude avaldamisest vallalehes, viidates võimalusele seda maakonnalehes teha.
Kaldun arvama, et kui vallalehed lihtsalt ära keelata, siis need, kes tahavad eetilisi norme rikkuda, leiavad ikka selle tee. Pole ju suurt vahet, kas Tallinn teeb oma TV või ostab eetriaega PBK-lt, kui sisu jääb samaks. Sama juhtuks tõenäoliselt ka lehtedega,” rääkis Hepner. Mis puudutab kommertsreklaami vallalehtedes, siis nende kohta ütles ta, et hinnad peaksid olema turuhinnapõhised ja pigem olema suunatud kohaliku tootja teenusele-kaubale.
“Samuti tuleks riigil vaadata pisut laiemalt maakonnalehtedele pakutavatele võimalustele. Maakonnalehtedele võiks hüvitada sotsiaalkampaaniate artiklid (a la miks on vaja korstnaid puhastada, arsti juures käia jne) ja eriolukorra ajal avaldatud ametlikud teated,” sõnas Hepner.
