Teisipäeval, 12. jaanuaril allkirjastati Kohila vallavalitsuses piduliku tseremoonia käigus koostööleping Kohila kohaliku peatuse rajamiseks Rail Balticu trassile. Kohila poolelt andis lepingule allkirja vallavanem Uku Torjus ning Rail Baltic Estonia poolelt juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
Tegemist oli ajaloolise sündmusega selles valguses, et Kohila oli esimene vald, kes Rail Baltic Estoniaga kohaliku peatuse rajamiseks koostöölepingu sõlmis. Allkirjastamisele eelnesid läbirääkimised, mis said alguse 2020. aasta septembris. Tõnu Grünberg avaldas lootust, et sarnased koostöölepped sõlmitakse 2021. aastal ka teiste omavalitsustega, kuhu kohalikud peatused tulevad. Rapla maakonnas on need Kehtna ning Rapla vald. Kehtna vallas tuleb kohalik peatus Järvakandi alevikku. Kokku rajatakse Eestisse kaksteist kohalikku peatust.
Grünberg ütles, et nüüd on RB Estonial olemas täielik pilt, kuidas kohalikke peatusi rajada. Koostööleppes sätestatakse mõlema poole õigused ja kohustused. Rail Baltic Estonia ülesandeks on vastavalt lepingule korraldada RB kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine. Praegune plaan näeb ette, et RB raudtee saab valmis aastaks 2026. Rail Baltic Estonia ja Kohila vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingus on võetud eesmärgiks rajada kohalikud peatused raudtee põhitrassiga samas ajaaknas, mis võimaldab regionaalsete rongide opereerimisega alustada raudtee põhitrassi valmimisel.
Kohila vallavanem Uku Torjus ütles, et läbirääkimised käisid ennekõike parkimiskohtade arvu üle. Kohila poole seisukoht oli, et 30 parkimiskohta on liiga vähe ning seetõttu pandi lepingusse kirja, et nende täpne arv selgub detailplaneeringu käigus. Uku Torjus sõnas, et kui juba praeguses raudteejaamas on 60 parkimiskohta, siis uues oleks 30 selgelt liiga vähe.
Tuginedes Rail Balticu opereerimisplaani esialgsetele hinnangutele, võiks tulevikus jõuda rongiga Kohilast Tallinnasse, Ülemiste ühisterminali 24 minutiga ja Kohilast Raplasse 8 minutiga. „Ehkki Rail Baltic saab esmajoones olema kiire rahvusvaheline raudteeühendus, lisab regionaalse rongiliikluse võimaldamine raudteele just Eesti-siseselt kindlasti lisaväärtust ja tõstab raudtee kasutamist. Mul on hea meel, et meie koostöö Kohila vallaga on olnud igati konstruktiivne ja oleme püüdnud üheskoos leida kohalikule kogukonnale võimaluste piires parimaid lahendusi,“ lausus allkirjastamisel Tõnu Grünberg.
Kohila volikogu kiitis koostöölepingu sõlmimise üksmeelselt heaks ning andis selleks volitused Kohila vallavalitsusele. Uku Torjus: “Kui Rail Balticu raudtee Kohila valda läbib, siis oleme loomulikult huvitatud sellest, et siin ka peatus oleks. See annab valla elanikele lisavõimalusi töölkäimiseks ja reisimiseks nii Tallinna kui ka Rapla suunal. Täna allkirjastatav koostööleping loob selleks aluse.”
Kohalike peatustega seotud jaamahoone ning kohalikku peatust teenindavate rajatiste, näiteks juurdepääsuteede ja parklate planeerimine, projekteerimine ja ehitamine viiakse baaslahenduse ulatuses läbi Rail Baltic Estonia poolt. Koostööleping võimaldab kohalikul omavalitsusel valida jaamahoonele ka suuremahulisem lahendus, kuid see eeldab, et projekteerimis- ja ehitustööd kompenseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt ulatuses, milles valitud lahenduse projekteerimise ja ehitamise kulud ületavad baaslahenduses ettenähtut.
