Raudteeprojektidest
Palju on rรครคgitud transpordivaldkonna keskkonnasรตbralikumaks muutmise tรคhtsusest ning vรคidetud, et raudteed on kรตige keskkonnasรตbralikumad. See pรคdeb siiski vaid seni, kuni raudteeprojektid on mรตistlikud, piisavalt tasuvad ega koorma seoses oma rajamisega majandus- ja looduskeskkonda รผlemรครคra.
Eestisse kavandatav Rail Baltic eksib just nende argumentide vastu ning on sellisena kahjulik kogu meie รผhiskonnale. Seetรตttu on kriitika selle rajamisele Eestis ka laiapรตhjaline. Aeg-ajalt esitatud lahmivad sรผรผdistused, justkui lรคhtuks kriitika maanteevedajate huvidest, kellegi isiklikust majanduslikust kasust vรตi oleks see lausa Kremlist orkestreeritud, on tรคiesti aluseta ja solvavad โ kriitikute seas on รผhiskonnategelasi, teadlasi, kultuuriinimesi, aga mitte autovedajaid vรตi pahatahtlikke agente.
Allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid ei oma seoseid maanteevedudega ega teiste isikutega, kelle isiklikke huvisid vรตiks raudtee rajamine kahjustada teisiti kui kogu รผhiskonda. Meie mure Rail Balticu projektiga kaasnevast lรคhtub avalikust huvist, riiklikest keskkonna- ja majandushuvidest ning langeb suures osas kokku Euroopa Kontrollikoja raportite ja Riigikontrolli aruannetega. Meie รผhine jรคreldus on, et suurtaristute investeerimisotsuste aluseks olevad tasuvusanalรผรผsid pole sageli vastavuses nรตuetega. Analรผรผsides kirjeldatu ei vasta tegelikkusele ning projektid kujunevad avalike vahendite, aja ja loodusvarade raiskamiseks.
Euroopa รผhendamise rahastu Artikkel 24 sรคtestab Komisjoni kohustuse tagada tรตhus kontroll. Euroopa Innovatsiooni ja Vรตrkude Rakendusamet INEA kasutab taotluste hindamiseks anonรผรผmseid eksperte, kelle poolt antavate punktide alusel langetatakse rahastamisotsuseid. Kehtiv kord ei vรคlista ebatรตhusaid rahastusotsuseid. Rail Balticu nรคitel tekib avalikkusel รตigustatud kรผsimus, kas seesuguseid kaalukaid otsuseid ei tehta hoopistรผkkis raudtee-ehitusettevรตtete lobiorganisatsiooni CER4 vรตi muude ehitamisest huvitatud osapoolte huvides, selmet pรตhineda teaduslikel alustel korrektselt tuvastatud nรตudluse parimaks rahuldamiseks. Jรครคb mulje, et otsuste juures olevad tippametnikud eelistavad kuulata pigem CER-i tรถรถtajate ning liikmete nรตuandeid kui keskkonna- ja majanduseksperte. Nii vรตivad aga otsused olla tulevikus prognoositava avaliku huvi kontekstis saatuslikult vรครคrad. Ja meie juhul on kannatajaks Eesti.
Koos sellega saavad kannatada ka Euroopa Liidu finantshuvid ning usaldusvรครคrsus. Et seda ei juhtuks ja et mรตistlikult edasi liikuda, palume vastust jรคrgnevatele kรผsimustele.
1. Kes vรตtab vastutuse nรคiteks juhul, kui saavad tรตeks Euroopa Kontrollikoja viidatud puudused? Kas INEA ekspertidel on vastutus ekslike otsuste langetamisel? Kas Komisjon on rakendanud sanktsioone ekspertide suhtes, kes on hinnanud taotlusi, milles on Kontrollikoja poolt vรคljatoodud puudused?
2. Milline on mehhanism ekspertide paneeli tรถรถs avastatud vigade parandamiseks ja korrigeerimiseks? Kas ja kuidas on reguleeritud isikute vรตimalus nendele vigadele รผldse osutada?
3. Kontrollikoda on leidnud pooltes projektides liiga optimistlike ning pealiskaudsete teistele transpordiliikidele รผmbersuunamise ja liiklusprognooside kasutamist. Kas INEA eksperdid annavad hinnangu projektitaotluses kasutatud teistele transpordiliikidele รผmbersuunamise ja liiklusprognoosidele? Milliseid meetmeid Komisjon rakendab, et Kontrollikoja poolt leitud vigu vรคltida?
Asjaolude selgitamise jรคrel ei tohi vรคlistada ka Rail Balticu projekti olulist รผmbervaatamist, seda tuleb vajaduse korral julgeda ka teha, et sรคiliks lootuskiir Eesti ja Euroopa elanike heaolule lรคbi majandus- ja looduskeskkonna rahuldava taseme ka kaugemas tulevikus.
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees professor Kalev Sepp, PhD
Eesti Geograafia Seltsi asepresident Mihkel Kangur, PhD
Eesti Loodusuurijate Seltsi president, akadeemik, professor Urmas Kรตljalg, PhD
Eesti Rooma Klubi juhatuse liige Andres Tarand
Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal
