Raudteeprojektidest
Palju on räägitud transpordivaldkonna keskkonnasõbralikumaks muutmise tähtsusest ning väidetud, et raudteed on kõige keskkonnasõbralikumad. See pädeb siiski vaid seni, kuni raudteeprojektid on mõistlikud, piisavalt tasuvad ega koorma seoses oma rajamisega majandus- ja looduskeskkonda ülemäära.
Eestisse kavandatav Rail Baltic eksib just nende argumentide vastu ning on sellisena kahjulik kogu meie ühiskonnale. Seetõttu on kriitika selle rajamisele Eestis ka laiapõhjaline. Aeg-ajalt esitatud lahmivad süüdistused, justkui lähtuks kriitika maanteevedajate huvidest, kellegi isiklikust majanduslikust kasust või oleks see lausa Kremlist orkestreeritud, on täiesti aluseta ja solvavad – kriitikute seas on ühiskonnategelasi, teadlasi, kultuuriinimesi, aga mitte autovedajaid või pahatahtlikke agente.
Allakirjutanud keskkonnaorganisatsioonid ei oma seoseid maanteevedudega ega teiste isikutega, kelle isiklikke huvisid võiks raudtee rajamine kahjustada teisiti kui kogu ühiskonda. Meie mure Rail Balticu projektiga kaasnevast lähtub avalikust huvist, riiklikest keskkonna- ja majandushuvidest ning langeb suures osas kokku Euroopa Kontrollikoja raportite ja Riigikontrolli aruannetega. Meie ühine järeldus on, et suurtaristute investeerimisotsuste aluseks olevad tasuvusanalüüsid pole sageli vastavuses nõuetega. Analüüsides kirjeldatu ei vasta tegelikkusele ning projektid kujunevad avalike vahendite, aja ja loodusvarade raiskamiseks.
Euroopa ühendamise rahastu Artikkel 24 sätestab Komisjoni kohustuse tagada tõhus kontroll. Euroopa Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet INEA kasutab taotluste hindamiseks anonüümseid eksperte, kelle poolt antavate punktide alusel langetatakse rahastamisotsuseid. Kehtiv kord ei välista ebatõhusaid rahastusotsuseid. Rail Balticu näitel tekib avalikkusel õigustatud küsimus, kas seesuguseid kaalukaid otsuseid ei tehta hoopistükkis raudtee-ehitusettevõtete lobiorganisatsiooni CER4 või muude ehitamisest huvitatud osapoolte huvides, selmet põhineda teaduslikel alustel korrektselt tuvastatud nõudluse parimaks rahuldamiseks. Jääb mulje, et otsuste juures olevad tippametnikud eelistavad kuulata pigem CER-i töötajate ning liikmete nõuandeid kui keskkonna- ja majanduseksperte. Nii võivad aga otsused olla tulevikus prognoositava avaliku huvi kontekstis saatuslikult väärad. Ja meie juhul on kannatajaks Eesti.
Koos sellega saavad kannatada ka Euroopa Liidu finantshuvid ning usaldusväärsus. Et seda ei juhtuks ja et mõistlikult edasi liikuda, palume vastust järgnevatele küsimustele.
1. Kes võtab vastutuse näiteks juhul, kui saavad tõeks Euroopa Kontrollikoja viidatud puudused? Kas INEA ekspertidel on vastutus ekslike otsuste langetamisel? Kas Komisjon on rakendanud sanktsioone ekspertide suhtes, kes on hinnanud taotlusi, milles on Kontrollikoja poolt väljatoodud puudused?
2. Milline on mehhanism ekspertide paneeli töös avastatud vigade parandamiseks ja korrigeerimiseks? Kas ja kuidas on reguleeritud isikute võimalus nendele vigadele üldse osutada?
3. Kontrollikoda on leidnud pooltes projektides liiga optimistlike ning pealiskaudsete teistele transpordiliikidele ümbersuunamise ja liiklusprognooside kasutamist. Kas INEA eksperdid annavad hinnangu projektitaotluses kasutatud teistele transpordiliikidele ümbersuunamise ja liiklusprognoosidele? Milliseid meetmeid Komisjon rakendab, et Kontrollikoja poolt leitud vigu vältida?
Asjaolude selgitamise järel ei tohi välistada ka Rail Balticu projekti olulist ümbervaatamist, seda tuleb vajaduse korral julgeda ka teha, et säiliks lootuskiir Eesti ja Euroopa elanike heaolule läbi majandus- ja looduskeskkonna rahuldava taseme ka kaugemas tulevikus.
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees professor Kalev Sepp, PhD
Eesti Geograafia Seltsi asepresident Mihkel Kangur, PhD
Eesti Loodusuurijate Seltsi president, akadeemik, professor Urmas Kõljalg, PhD
Eesti Rooma Klubi juhatuse liige Andres Tarand
Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal
